Saturday, October 10, 2009

Online-intervjuu: lugejate küsimustele vastas Sandor Liive (0)

11. märts 2008 09:21
Online | Trüki | Saada sõbrale Toimetaja: Riina Kallas
Artikli püsiviide
Teie nimi
Teie e-post
Sõbra nimi
Sõbra e-mail
Teade



Täna kell 11-12.30 vastas lugejate küsimustele Eesti Energia juhatuse esimees Sandor Liive.


Eesti Energia lähiaegade tegevus mõjutab väga oluliselt tuleviku Eesti majandust.

Kui muudatused heitmekaubanduses teoks saavad ning põlevkivielektri hind tõepoolest viie aasta pärast koos turu avanemisega lakke kihutab, nii et põlevkivitööstus hinge vaagub, ei jää energiahiiul muud üle, kui varustada Eesti turgu teistest riikidest sisseostetud elektriga.

Leedukate ja soomlastega kauplemine võib anda osaluse nende tuumajaamades. Kuid kui mõttest asja ei saa... siis kas tõesti on alternatiiviks oma tuumajaama rajamine?

Peitub lahendus näiteks odava, kuid särisevalt ohtliku Vene elektri edasimüügis, mille energiavõrku lülitamise vastu seisab kuni Brüsselini välja praegune valitsus? Või on päästerõngaks taastuvenergia tootmine?

Nagu kirjutas Ärileht paar nädalat tagasi, võiks põlevkivikaevandused tuuleparkide rajamise taotluste realiseerudes kohe kinni panna, kuna tuulikud jõuaksid toota rohkem kui Eesti tarbida suudab.

Näeb Eesti Energia siin kohta käe ettepanemiseks või võikski tuulisest Eestist saada elektri eksportöör?

Neid ja palju teisi küsimusi saab Eesti Energia juhilt küsida kuni intervjuu kestvuse lõpuni selle artikli kommentaaridena.

Intervjuu on lõppenud.

11 comments:

elektritsaabtasuta.blogspot.com said...

tuumarusikas 07. märts 2008 16:00:12 4
On teada,et nõugogude aatom ja vesinikpommid toodeti eesti uraani või plutooniumi maagist,mida siin oli rohkem kui kusagil mujal nõukogude liidus.On teada,et rahvusvahelise õiguse järgi on igal riigil õigus toota ja arendada ja omada ükskõik mis tehnoloogiat,mis ka teisel olemas on juhul kui pole liitutud vastava lepinguga.Ka igasugu lepingutest saab lahti öelda,ka tuumarelva leviku tõkestamise omast,seda ka demokraatlikult:rahvahääletusega.On näha dendentse,et suured rikkad riigid püüavad hakata looma tuumamonopole,topeltstandardeid,näiteks Iraan kes tahab endale ise oma maal leiduvast maagist tuumakütust rikastada.Selle valguses oleks ju Eestilgi viimane aeg oma rikastamistehased rajada,sest kui nafta otsas,saaks sellest meie nafta juhul kui seda õigust meil ära röövida ei taheta nagu Iraanilt.Miks seda seni tehtud pole?Oleks ju otstarbekam ise kütust toota,kui seda kalli hinnaga sisse osta.Aatomi julgeolekuriske saaks ka maandada sama kraami müües ja puhast elektrit sisse ostes.Praegune tuumajaama plaan on umbes nagu me istuks rikka naftamaardla otsas ja hakkaks ehitama naftaküttel elektrijaama,aga ostame nafta sisse mujalt.Ja hull oleks kui seda naftat meil endil pumbata ei lubatakski,vaid rikaste riikide väliskompaniidel(monopolidel)kes meile siis selle tagasi müüks(nagu ladinaameerikas vahest kombeks on olnud).Põhjalikumat vastust ja arutelu!Päikest!

18:43:53
Sandor_Liive 11. märts 2008 11:05:37
Eesti Energial ei ole plaane hakata Eestis uraani kaevandama või ise rikastama.. Maailma suurimad uraanikaevandajad asuvad Austraalias ja Kanadas, uraani rikastamise tehased asuvad USA-s ja mitmetes Euroopa Liidu riikides nagu Prantsusmaa, Saksamaa, Holland, UK. Kõik stabiilsed ja usaldusväärsed riigid. Võrdlus naftaga ei ole minu arvates õige.
.

elektritsaabtasuta.blogspot.com said...

Põlevkivitööstusel on nüüd vist kriips peal.Kuipalju teie hinnangul seni põlevkivi rikkusest on läinud rahva taskusse kuipalju üksikisikute kätesse,no protsentidega paluks.Näitena ameerika ühendriikides on 95%rahast 5% inimeste käes.
Põlevkivi tööstusel ei ole kriipsu peal. Põlevkivist toodetaks valdav enamus Eesti elektrist ja oluline kogus põlevkiviõli. Meie põlevkivi väärtustamise kogemus on maailmas hinnas. Põlevkivist tekkinud väärtus on Eestis siirdunud klientide taskusse ja selle tõttu on Eestis ka Euroopa riikide kõige madalamad elektrihinnad.

elektritsaabtasuta.blogspot.com said...

Küsimus härra Sandor Liivele.


Kuidas suhtute sellisesse väitesse nagu: "Nagu kirjutas Ärileht paar nädalat tagasi, võiks põlevkivikaevandused tuuleparkide rajamise taotluste realiseerudes kohe kinni panna, kuna tuulikud jõuaksid toota rohkem kui Eesti tarbida suudab" ?


Millised spetsialistid kirjutavad säherdast teksti?


Kumb on energeetikas olulisem kas luule või füüsikaseadused?


Kuhu on kadunud sellised mõisted nagu võimsusbilanss, kasutegur, töötundide arv, staatiline- ja dünaamiline stabiilsus, reservid, hind? Või tuleviku energeetikas ei ole selliseid mõisteid enam sobilik kasutada ?





Ehk küsimus, kuidas suudate lahendada need keerukad tehnilised probleemid mida tuulikute massiline püstitamine põhjustab?


Kui palju selline "roheline" mäng maksma läheb? Kas tulevikus kavatseme tuulesõbralikud Taanlased oma elektrihinnaga üle trumbata ?





Kui nii siis kuidas hindate elektrienergia 2 või 3 kordse hinna tõusu mõju majandusele (eelkõige tootvale tööstusele)?


Aitäh.



Sandor_Liive 11. märts 2008 11:22:55
Teata sobimatust kommentaarist

Energeetikas on väga tähtsad majandus- ja füüsikateadmised. Eesti Energias kasutatakse kõiki Teie poolt nimetatud termineid (võimsusbilanss, kasutegur, töötundide arv, reservid jne) igapäevases juhtimises.





Tuulikud ei pane kinni põlevkivi- või mõne muu võimsust tagava elektrijaama tööd. Tuult vahel on ja vahel ei ole. Elektrit on vaja kogu aeg. Tõsi on aga, et tuulikute massiline lisandumine energiasüsteemi muudab olemasolevate elektrijaamade tööd.





Tuulikute massiline püstitamine on piiratud Eesti elektrisüsteemi võimega liita elektrituulikuid ja toodetava energiahulga eest makstava toetuse piiranguga. Samas võib prognoosida, et tuulest toodetav elekter saab 10.aasta perspektiivis olema konkurentsivõimeline elektritootmisviis.





Taastuvenergia toetamiseks makstavad summad otsustab parlament. Meie teada ei ole Eestis eesmärk saavutada kõrge hind vaid võimalikult madala hinnaga täita taastuvenergia eesmärk.

elektritsaabtasuta.blogspot.com said...

Aitäh diplomaatiliselt korrektse vastuse eest, ega oodanudki teravamaid sõnu. Teil ja EE-l niigi raske. Rahvavaenlase tiitel küljes ju, iga sõna kallal nokitakse ning muidugi see legendaarne palga teema.





Aga paluks teil siiski täpsustada väidet, et "tuulest toodetav elekter saab 10. aasta perspektiivis olema konkurentsivõimeline elektritootmiseviis".


Kas siis tulevikus muud tootmisviisid kallinevad kordades ja saavutavad tuulikute elektrihinna tasemele või siis tuulikute toodetud elektrihind hakkab langema ?





Kas saaksite viidata mõnele uuringule (interneti lehele), mille põhjal Te oma väite esitasite? Kas siis on kasutusel miski uus elektrituulikute põlvkond mis suudab energiat ka salvestada ning on juhitav? Või käis väide praeguse põlvkonna elektrituulikute kasutamise kohta?



Jup 11. märts 2008 12:28:19
Teata sobimatust kommentaarist

Üks lisa veel.





Ütlesite, et "Taastuvenergia toetamiseks makstavad summad otsustab parlament. Meie teada ei ole Eestis eesmärk saavutada kõrge hind vaid võimalikult madala hinnaga täita taastuvenergia eesmärk."





Kust võtab parlament piisava pädevusega inimesi kelle otsustada on, et milline on taastuvenergia eesmärk ja kui palju sellisele tegevusele tuleb peale maksta?





Kas saaksite ka viidata tehtud uuringutele mis põhjendavad/kirjeldavad praegust taastuvenergia eesmärki ja dotatsioonide suuruse määramist?



teineeestlane 11. märts 2008 15:06:37
Teata sobimatust kommentaarist

Jup, ma mõtlesin vahepeal seda teemat edasi. EU poliitkorrektse sotsialistliku käsumajanduse juures võibki nii juhtuda, et sul võib olla tuumajaam, mille võimsust jääb ülegi, aga sa oled kohustatud ülejääva auru kasvõi tühjalt atmosfääri laskma või ülejääva elektrienergia hiigeltakistitel soojuseks muutma - selleks, et "taastuva" protsent oleks nii, nagu peab! Uraan ju ei taastu. Absurd, aga just niisuguse tulemuse "roheliste" käsulaudade saksa täpsusega täitmisel saab.



kaevurijõurami 07. märts 2008 16:16:33 1
Teata sobimatust kommentaarist
Kas kaevurite eluiga(ca45a)sotsiaalsed garantiid ja tasu on õiglases tasakaalus teostatava töö raskuse ja ohtlikusega?Kas nad pole rohkem orjamoodi,kes töötavad pigem seepärast,et selles regioonis pole mingeid muid valdkondi tõsiselt arendatud(pole mujale tööle minna) ja seega konkurentsipuudusega ka saavutatud võimalikult madal palk?


Sandor_Liive 11. märts 2008 11:40:55
Teata sobimatust kommentaarist

Ilmselt ei pea te siin silmas mitte keskmist eluiga vaid keskmist vanust. Täna on Eesti Põlevkivis töölolevate kaevurite keskmine vanus napilt üle 40 aasta. Kaevuritöö on läbi aegade olnud austamisväärt ning ka tänapäeval üha rohkem noori inimesi tahab saada kaevuriks. Samas on kaevuri elukutse tõepoolest pingeline ning stressirohke, kuid omalt poolt teeme kõike võimaliku, et töökeskkonda atraktiivsemaks muuta. Mis puudutab palgasüsteemi, siis seda korrigeeritakse vajadusel kord aastas. Eesti Põlevkivi kaevurid saavad ka Eesti keskmisega võrreldes suuremat palka. Kaevurite palgad Eesti Põlevkivis sõltuvad töö tulemuslikkusest ja algavad 10 000 kroonist kuus. Parimate kaevurite palk ulatub kuni 30 000 kroonini.



Tuludeklaratsioon 07. märts 2008 16:20:54 1
Teata sobimatust kommentaarist
Kust saaks tavaline inimene infot kui suur on eesti energi käive,kasum,investeeringud,maksudriigikassasse ja mis kõige tähtsam,MITU%tuludest ja mis suurusjärgus kroonides läheb juhtivtöötajate palkadeks ja hüvitisteks kokku?Või kuipalju teie palk on ja palju kaevuril?


Sandor_Liive 11. märts 2008 11:53:15
Teata sobimatust kommentaarist

Kõik need numbrid on avalikustatud Eesti Energia kodulehel www.energia.ee

elektritsaabtasuta.blogspot.com said...

EE investeerib kogu oma kasumi põhitegevusse ja maksab omanikule ehk riigile küsitud dividende. Eesti Energia teenitud kasum 2006/07. majandusaastal oli 2,7 miljardit krooni, millest miljardi maksime Eesti riigile kui omanikule dividendideks.





Eesti Energia juhatuse liikmete palgad avalikustatakse iga aasta aprilli alguses.


Minu palk on 140 000 krooni kuus. Parimate kaevurite palk ulatub 30 000 kroonini.




Jup 07. märts 2008 16:46:56 1
Teata sobimatust kommentaarist
Vihjeks ka teile, et kui soovite eestisse rajada tuumajaama siis käituge nagu Soomlased. Suhelge rahvaga, tehke spetsiaalne interneti lehekülg kus olulisim on kirjas ehk ajage asja võimalikult avalikult ja põhjendage igat käiku. Rääkige nii headest kui ka halbadest külgedest. Sest avatus tähendab usaldust ja usaldus reaalset ehitamist. Naabrid said sellega hakkama, egas me kehvemad sa olla.


Sandor_Liive 11. märts 2008 11:51:32
Teata sobimatust kommentaarist

Jah, olen väga nõus, meil on soomlastelt väga palju õppida. Tuumaenergia kohta info jagamine ja teadlikkuse tõstmine on äärmiselt oluline. Kas on olemas mõni tsiviilotstarbel ehitatud tuumajaam, mis on ehitatud salaja? 2008 aastal on meil plaanis tuumaenergia teemal avalikus diskussioonis aktiivselt kaasa lüüa ja teeme pingutusi tuumaenergia alase info paremaks kättesaadavuseks. Lisaks Olkiluoto tuumajaama külastuste korraldamisele osaleme avalikes aruteludes.

elektritsaabtasuta.blogspot.com said...

Põlevkivi elektrijaamade sulgemine on müüt. Põlevkivienergeetika tulevik sõltub sellest kui konkurentsivõimeline ta on karmistuvate keskkonnanõuete tingimustes avatud elektriturul. Põlevkivienergeetika keskkonnamõju tuleb vähendada ja efektiivsust tõsta ning see on võimalik.


Praegu käib Majandus ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt pikaajalise energiamajanduse ja elektrimajanduse arengukavade uuendamine ja selle raames on käivitatud avalikud diskussioonid. Juba homme toimub Rahvusraamatukogu suures saalis esimene energiafoorum teemal “Millist energiasüsteemi me tahame?”





Foorumil arutletakse, millistest põhimõtetest peaks Eesti energiasüsteemi arendamisel lähtuma, kas Eesti peaks olema energia eksportija või importija, milliseid numbrilisi eesmärke võiks seada Eesti energeetikale ning millised peaksid olema selle poliitilised eesmärgid.

elektritsaabtasuta.blogspot.com said...

1. Kui suure osa Eesti elektri tarbimisvajadusest võiks Teie hinnangul katta taastuvatest allikatest?





2. Kui palju inimesi töötab Eesti Energia taastuvenergiaga tegelevas osakonnas?


Sandor_Liive 11. märts 2008 12:29:33
Teata sobimatust kommentaarist

Nii palju kui võimalik. Eesti Energia võiks aastaks 2020 toota ligi kolmandiku Eestis tarbitavast elektrist taastuvatest energiaallikatest.



Sandor_Liive 11. märts 2008 12:31:35
Teata sobimatust kommentaarist

Eesti Energia Taastuvenergia ettevõttes töötab hetkel 5 inimest.

elektritsaabtasuta.blogspot.com said...

Karl H. Peterson 10. märts 2008 13:05:56 1
Teata sobimatust kommentaarist
Lugupeetud Hr. Liive,





Energeetika tähtsust on raske ülehinnata, arvestades siinjuures valdkonna kapitalimahukust, on oluline teha õiged sammud õigel ajal. See nõuab ettenägelikku planeerimist. See on enesestmõistetav.





Eesti Energia on Eestis selles rollis, kellelt ühiskond ootab teema käsitlemisel initsiatiivi (alternatiiv on näiteks poliitiline initsiatiiv...). Tarkusetera ütleb: "Kellel teadmine, sellel kohustus..."





USAs on avalikku tähelepanu kogumas päikeseenergia tõsise alternatiivina. Üks ilmutatud plaanidest on "A Solar Grand Plan", K. Zweibel, J. Mason ja V. Fthenakis, kättesaadav muuhulgas Scientific American veebilehelt. Põhilised järeldused on: päikeseenergia varu on piisav, juba täna on olemas ligilähedaselt sobiv tehnoloogia päikeseenergia kogumiseks ja salvestamiseks, olulisim takistus on vähene avalik teadlikkus seejuures üleminek on reaalselt teostatav. Selline jutt on tuttav ka siin, Eestis, kus me räägime tuuleenergiast, mis on päikeseenergia üks vorme. See pole mõistagi ainuke alternatiiv. Vastasleeris räägitakse tuumajaamadest ja veel millest...





Arvestades eeltoodut väidan esiteks, et Eesti ei ole teinud piisavalt pingutusi teema tõsiseks arendamiseks ning teiseks, on möödapääsmatult vajalik tõsiselt uurida ja hinnata erinevaid alternatiivseid energiatootmise meetodeid, arvestades nii nende tänast valmidusastet kui ka pikaajalisi trende julgeoleku ning teadus- ja rakendusarenduse vaatevinklist. Ainuke võimalus teha õigeid asju õigel ajal on läbi sihikindla ja fokusseeritud tegevuse ja koostöö(!). Säärane plaan peab põimima tehnoloogia, poliitika, julgeoleku, rakendusarenduse ja infokommunikatsiooni osarollid strateegia loomiseks ja rakendamiseks. Kokkuvõttes, me suudame teha palju rohkem kui oleme teinud ning teema on piisavalt oluline, et sinna panustada.





Eelnevast tulenevalt minu küsimused teile (vt. referentsiks käesoleva teksti lõige 2):


1 - Millised sammud on tehtud Eesti (elektri)energeetikastrateegia ulatuslikuks planeerimiseks? (Olulised pidepunktid on: aastad 2020, 2050, 2100; erinevad tehnoloogilised alternatiivid strateegias ning stsenaariumid tehnoloogia arenduse ning rakenduse ja julgeoleku tagamise osas).


2 - Kes on kaasatud strateegia väljatöötamisse ning milline on koostöömudel?


3 - Kas ja kuidas on planeeritud korraldada diskussioon strateegia üle?





Tänan,





Karl H. Peterson



Sandor_Liive 11. märts 2008 12:35:28
Teata sobimatust kommentaarist

Eesti energeetika strateegia planeerimisega tegeleb Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi energeetika osakond, kes korraldab sel kevadel kolm energiafoorumit, mille eesmärk on avalikkuses läbi arutada Eesti energeetika olulised probleemid ja tulevikuperspektiivid.

elektritsaabtasuta.blogspot.com said...

Neid strateegiaid on tehtud näiteks Tallinna Tehnikaülikoolis, üks juhatuse liikmetest Raine Pajo näiteks kaitses sellel teemal magistritöö. Sellised küsimused peaksid olema palju konkreetsemad, muidu saab Sander Liive teha endale mõttetut reklaami. Mida ta pole sugugi ära teeninud. Ja päikeseenergia koha pealt tasub võtta teatmiku ja võrrelda, kui palju on päikesekiirgust näiteks Aafrikas, näiteks Saksamaal ja näiteks Eestis. Pole mõtet hakata näiteks Prantsusmaa jaoks väljatöötatud lahendusi üles kiitma ja üks-ühele Eestisse ringi kopeerima. Mingi jamaga tegelemise, näiteks eestlastele väga omase teiste sõimamise asemel võiks oma energiat palju targemalt kasutada, näiteks kooli minna ja üht-teist ära õppida.

elektritsaabtasuta.blogspot.com said...

axl25 11. märts 2008 08:32:59 1
Teata sobimatust kommentaarist
kui kõrge on (teie arvates) elektri hind 1 aasta pärast ja 5 aasta pärast?


Sandor_Liive 11. märts 2008 12:40:31
Teata sobimatust kommentaarist

Viie aasta pärast määrab elektrihinna kindlasti turg. Hind aasta pärast sõltub veel Konkurentsiametist. Tänasest madalamat hinda ei tasu kindlasti oodata.

elektritsaabtasuta.blogspot.com said...

M. Laats 11. märts 2008 09:54:47 2
Teata sobimatust kommentaarist
1.Kas kunagi on võimalik, et Eesti hakkab oma tuumakütust tootma?


2.Miks ei minna üle põlevkivi gaasistamisele, et viimast kasutada koostööjaamades?


3. Mitu korda on tõusnud tuuleturbiinide hind, võrreldes aastaga 2005?


4. Millised kompenseerimisallikad oleksid Eestis tuuleenergiale? Kas kõrgtasemega veehoidlate rajamine Eestis tuleks kõne alla kompenseerimisallikatena?


Lugupidamisega: M.Laats.


Sandor_Liive 11. märts 2008 12:45:15
Teata sobimatust kommentaarist

1. Eestis tuumakütuse tootmisele ei panustaks


2. Vedelkütuste tootmisel tekib gaas, mida kasutame täna Narva Elektrijaamades. Laiemat gaasi kasutamist piiravad tehnilised tingimused, põlevkivigaasi omadused ja majanduslik tasuvus


3. Võrreldes 2005 aastaga on tuulikute hind tõusnud ca 20%


4. Eesti Energia uurib aktiivselt võimalusi tuulest toodetud elektri ebaühtluse tasakaalustamiseks. Ühe võimalusena uuritakse hüdroakumulatsiooni elektrijaama rajamist. Kindlasti on võimalik kasutada veel mitmeid teisi tehnoloogilisi lahendusi nagu näiteks gaasiturbiine.