Sunday, October 11, 2009

Miks elektri hind ei lange?

Miks elektri hind ei lange?
22.05.2009 00:00
Lugeja kiri


Eesti Energia teatas uhkusega , et teenis reguleeritud hinnakujunduse jätkamisel möödunud majandusaastal puhaskasumit 1,4 miljardit krooni. Samas teatab Eesti Energia 8. mail Uue Energia lehes, et elektri hinna alandamine pole võimalik ei täna ega ka tulevikus. Eesti Energia püüab elektritarbijaid sundida kõrge hinnaga elektrit säästlikumalt kasutama.

Seejuures unustatakse, et kõrge hind sunnib küll elanikke majapidamistes elektritarbimist vähendama, kuid annab samas tugeva tagasilöögi ka firmadele, kes Eestit tabanud majandussurutise tingimustes on samuti sunnitud elektri kõrge hinna tõttu oma tegevuse lõpetama. Firmade sulgemine vähendab tõepoolest elektritarbimist, kuid suurendab tööpuudust.

Teisipidi on Eesti Energia sunnitud elektritarbimise vähenemisel kasumi saamiseks elektri hinda tõstma. Oma osa mängib siin ka kalli Rohelise Energia pealetung. Kokkuvõttes toodab riigiettevõtte niisugune «säästualane» tegevus Eesti riigile rohkem kahju kui kasu. Praeguses ebastabiilses majandusolukorras, kus elektri hinda pole võimalik ette planeerida, ei julge kodumaised ega välisinvestorid Eestisse investeerida. Samal ajal kui enamik firmasid on langetanud oma kauba ja teenuste hindu 10–30 protsenti, mõni isegi rohkem, jätkab Eesti Energia elektri ja teenuste hinna tõstmist põhjendades, et reguleeritud hinnakujundusega jätkamises leppis Eesti kokku ELiga peetud liitumisläbirääkimiste aegu.

Jaotusvõrgu teenustöö kalkulatsioonist selgub fakt, et elektriku töötunni tasu tööajal on käibemaksuga 472 krooni. See on ligi kolm korda kõrgem inimeste elu päästva ja suurt täpsust nõudva kirurgi töötunni tasust. Kalkulatsioonide uurimistel selgub, et Eesti Energia Jaotusvõrk nõuab tarbijalt üleminekul ühelt faasilt kolmele faasile sisse alusetult kopsakaid summasid, mida tarbija ei peaks tasuma, nt 3-faasilise arvesti maksumust 706,82 krooni ja vana arvesti demontaaži eest 590 krooni. Arvesti kuulub ju Eesti Energiale, mitte tarbijale.

Kaitselüliti paigaldamine kilpi kuni 63 A maksab koos käibega 472 krooni. See teenus on absurdselt kallis, ületades 5,5 korda kaitselüliti hinna. Teenus seisneb kuue juhtmeotsa lülitiklemmidele asetamises ja kuue kruvi kinnikeeramises.

Lisaks eeltoodud segastele teenustööde hindadele peab tarbija tasuma veel liitumislepingu menetlustasu 826 krooni. Liitumisleping on ju kahepoolne ja seega menetlevad liitumislepingut nii võrguettevõtja kui ka liituja. Seega peaks liitumislepingu menetlemine olema tasuta. Võrguettevõtja menetleb, kuidas saaks liitujalt võimalikult palju raha välja pigistada. Liituja käest nõutakse ainult allkirja, eeldades, et ega liituja sellest lepingust tuhkagi aru ei saa ja vastuväiteid ei esita.

Eesti Energia valgekraed peaksid majandussurutise juures tõsiselt arvestama Eesti majanduse rasket hetkeolukorda ja aitama igati kaasa majanduse tõusulainele putitamisele.

Jüri Laurson

No comments: