Sunday, October 11, 2009

Margus Kaasik: miks elektri hind tõusis?

Margus Kaasik: miks elektri hind tõusis?
(33)
31.03.2008 00:01
Margus Kaasik, Eesti Energia finantsdirektor

Eesti Energia finantsdirektori Margus Kaasiku hinnangul maksab 2013. aastal elekter Eestis sama palju kui Põhjamaades, sest kasvuhoonegaaside kvoodi ostmisel lisandub ettevõttele kuluartikkel, mis kahekordistab tootmise omahinna.
Foto: Liis Treimann

Erinevates majandusharudes kuuleme ja loeme viimase paari aasta jooksul pidevalt sõnumeid hindade tõusust. Elektrienergia hinnatõusu teema on toonud erinevalt teistest majandusharudest kaasa väga tugevaid tundeid – seda nii otsustajate, energeetikaala ekspertide kui ka klientide seas.

Vaadates tagasi kuid väldanud ja nüüd finišijoone ületanud elektri hinna kooskõlastamise protsessile, võib väita, et elektri hinda puudutavate pooltõdede ja müütide hulk on aukartustäratavalt pikk. Seega vajavad hinnatõusu põhjused ning otsuste tagamaad selgitamist.


Samal teemal:

Hinnatõus lööb elektriga kütjate tasku pihta (25)



VIIMASED KOMMENTAARID
engineer2007
Margus-kas sinul on juba maja mere ääres? Või kummipaat soetatud? Varsti tuleb sinusugustel hakata v...

epp
jumal küll,oleks meil palgad,pensionid ka nii nagu muujal,siis võiks veel kallimaks minna,


Teised kommentaarid


Eesti Energiat (EE) on süüdistatud järjepidevalt liigse kasumi teenimises inimeste rahakoti arvel. Kuhu see kasum siis läheb ja miks EE peaks kasumit teenima?

EE investeerib kogu oma kasumi põhitegevusse, et pakkuda kvaliteetset teenust, mida nõuavad kliendid nii EE-lt kui ka igalt teiselt ettevõttelt. Sel majandusaastal investeerib EE ligi 2,5 miljardit krooni nii elektrivõrkude arendamisse kui ka elektritootmise nüüdisajastamisse. Järgmisel majandusaastal ületab investeeringute summa juba 5 miljardit krooni.

Soovitust väiksem tõus

Pärast konkurentsiametiga peetud seitsmekuulisi pingelisi läbirääkimisi tõuseb elektri hind vähem kui EE algselt prognoosis ehk kliendi jaoks viie protsendi ringis. Hinnatõusu tingis esmajärjekorras asjaolu, et see, millest elektrit tehakse ehk põlevkivi ja sellest tootmine on märkimisväärselt kallimaks läinud.

Kuna põlevkivi hind ei ole 10 aastat muutunud, siis on praegu kulude osakaalu suurenemise tõttu Eesti Põlevkivis hinnatõus paratamatu. Seejuures on hinnatõus 10 protsenti kümne aasta jooksul, see tähendab protsent aastas. Me oleme olnud väga efektiivsed, kuid kusagil on piir.

Teine põhjus on seotud esimesega – kui kallineb põlevkivi kaevandamine ehk elektri tootmise tooraine, kallineb ka sellest elektri tootmine. Narva Elektrijaamad ei ole hinda tõstnud kuus aastat, kuid põlevkivi kallinemise, hooldus- ja remondikulude ning tööjõukulude kasv tingib vajaduse hinnatõusu järele. Ja ka siin on hinnatõus olnud alla ühe protsendi aastas.

Kolmandaks mõjuriks on väliskeskkonnas toimunud muutused. Esiteks on Euroopa Liiduga liitumise järel tõusnud energeetikaga seotud maksud, lisaks võttis riigikogu vastu otsuse sellest aastast seada sisse elektrienergia aktsiisimaksu. Samuti mõjutab EEd kui Eesti suurimat tööandjat muutuv majanduskeskkond, kus viimaste aastate jooksul on toimunud hüppeline palgakasv.

Eestis on elektri hind reguleeritud ja vastavalt elektrituruseadusele kulupõhine. Kui suured kulud võivad olla, hindab konkurentsiamet (endine Energiaturu Inspektsioon). Hinna kooskõlastusprotsessis jäädi konkurentsiametiga eriarvamusele tõusu aluseks olevate kulude suuruse osas.

Väiksem hinnatõus tähendab ettevõtte väiksemat tulukust, mis omakorda kahandab konkurentsivõimet. Ettevõtte hea konkurentsivõime on ülioluline – pistes tulevikus rinda Euroopa energeetikahiidudega, suudame säilitada energeetikaalase sõltumatuse ehk teisisõnu Eesti kontrolli all oleva energeetikasektori.

EE peab mõistlikuks, et järgnevatel aastatel hakatakse elektrienergia hinda korrigeerima sarnaselt võrgutasudega kord aastas, et vältida praegust olukorda, kus vajaduse elektrienergia hinna järsule tõusule tingivad pika ajavahemiku jooksul toimunud muutused väliskeskkonnas. EE loodab, et elektri hinna indekseerimine algab 2009. aastast.

Avatud elektriturul ei baseeru elektri hind enam niivõrd kuludele, kuivõrd nõudluse-pakkumise vahekorrale ning turu toimivusele. Eesti liitumislepingu järgi Euroopa Liiduga peab siinne elektriturg olema avatud hiljemalt 2009. aastaks vähemalt 35 protsendi ulatuses ning hiljemalt 2013. aastaks kõikidele tarbijatele.

Hind väiksemate seas

Elektriturgude avamisega seoses tulevad Eesti ettevõtjate kõrval turule ka teiste riikide elektriettevõtjad, mis suurendab konkurentsi elektriturul. Kuna Eestit ümbritsevate Euroopa Liidu riikide elektriturgudel on praegu elektri hind mõnevõrra kõrgem kui meil, võib hind tõusta.

Hinnasurvet avatud turul suurendab ka Euroopa Liidu heitmekaubanduse uute reeglite rakendumine ning keskkonnanõuete karmistumine. Elektri maksumust hakkab tulevikus oluliselt määrama hind Põhjamaade elektribörsil NordPool.

Seega on oodata Eestis pärast elektrituru avanemist elektri hinna tõusu ja sellest tulenevalt on küsitav, kas praegune reguleeritud hinna jõuga madalal tasemel hoidmine on kaugemas perspektiivis elektritarbijatele kahjulik või kasulik.

Minul on tarbijana taskukohase hinnaga elektri üle sama hea meel nagu kõigil teistel eestimaalastel. Vaadates viimaste aastate statistikat elektri hinna liikumisest meil ja meie lähiriikides, ei ole väga mustades toonides mõteteks ka põhjust.

Eestis on elektri hind viimastel aastatel siiski suhteliselt aeglaselt tõusnud – üks protsent või vähem aastas.

Ja hinnatõusust hoolimata näiteks on Eesti Energia pakutav elekter endiselt Euroopas odavamaid. Eestist kallim elekter on rohkem kui kahekümnes Euroopa riigis.

No comments: