Majaleht:Võrgueeskiri on elektriohutusseadusega vastuolus

Võrgueeskiri on elektriohutusseadusega vastuolus
Jüri Laurson,
volitatud elektriinsener
22.04. 2008

Elektrivõrguga liitumine on elektritarbijale, kes soovib ampreid juurde osta või uut maja ehitada, kallis, kuid möödapääsmatu lõbu. Alates 1. märtsist tühjendab Eesti Energia OÜ Jaotusvõrk elektrivõrguga liituja rahakoti lõplikult, sest liitumisel on ühe ampri tasu koos käibemaksuga tõusnud 944 kroonilt 2065 kroonile, millele lisandub lepingu menetlemise tasu 400 krooni. Kui liituja asukoht on kaugemal kui 400m keskpinge elektriliinist, muutub olukord veelgi jõhkramaks, kuna siis tuleb liitujal maksta kulupõhist tasu, mis võib kujuneda ettearvamatult suureks.
Lisaks peab elektripaigaldise omanik enne uue või ka vana tarbimiskoha pingestamist esitama elektriohutusseaduse kohaselt võrguettevõtjale elektripaigaldise kasutuselevõtmise kohta teatise. Selle alusel annab Tehnilise Järelevalve
Inspektsiooni juures asuv andmekogu pärast tehnilise kontrolli teostatuse ja nõuetele vastavaks tunnistamise kindlakstegemist võrguettevõtjale loa liituja oma elektripaigaldise kasutuselevõtuks pingestada. Elektripaigaldise kasutuselevõtmise protseduur võtab aega ning tekitab võrguettevõtja ja liituja vahelisi arusaamatusi, sest isegi pärast ainult peakaitsme suurendamist jätab kasutuselevõtu teatise mitteesitaja liituja elektripaigaldise ilma elektrita, kuigi võrgueeskiri ei pea seda vajalikuks. Elektrituruseaduse §-90 lg 9 p 3 järgi võib võrguettevõtja, juhul kui tarbija ei ole esitanud Eesti Energiale elektripaigaldise nõuetekohasuse teatist, katkestada tarbija võrguühenduse viivitamatult.
Kui liituja enne liitumislepingu sõlmimist endale selgeks teeb, missugune keeruline kadalipp tuleb tal olemasoleva hoone peakaitsme suurendamisel või uue elektripaigaldise pingestamise eel läbida, kaob tal elektrivõrguga liitumise isu sootuks. Eesti Energia on teinud küll rea ettepanekuid elektrivõrguga liituja eletripaigaldise taaspingestamise lihtsustamiseks, millest väike osa kajastub valitsuse määruses nr.184 § 35(2), kuid elektriohutusseaduse muudatuste väljatöötajad jätsid ka selle pisku seadusega kooskõlla viimata.
Määruse nr.184 § 35 lg 2 on kirjas, et kuni 63-amprilise peakaitsmega elektripaigaldiste tarbimistingimuste muutmise puhul on teatise esitamine kohustuslik juhul, kui peakaitset suurendatakse rohkem kui kahe nimivoolu astme võrra. EE tegi ka ettepaneku, et peakaitsme väikese suurendamise korral ei ole kliendil vaja oma elektripaigaldist renoveerida ja seega kasutuselevõtu eelset või erakorralist tehnilist kontrolli tellida. See ettepanek läks mais 2007 võrgueeskirjas läbi ja loogiline oleks olnud ettepanek juulis 2007 elektriohutusseadusse sisse viia. Kahjuks ilmselt äriliste struktuuride survel ei läinud see variant elektriohutusseaduses läbi.Tundub, et riiklikul tasandil on elektriohutusseadusse muudatuste tegijad teinud elektrisaamise tarbijale raskesti kättesaadavaks, mille tulemusena on elektriliitujalt elektripaigaldise kasutuselevõtu teatise nõue muutunud inspekteerimisfirmadele heaks äriks. Tegelikult on teatis pärast elektripaigaldise nõuetekohasuse tunnistuse kehtestamist muutunud tarbetuks, dubleerivaks dokumendiks. Määrus on seadusest erinev ja põhjustab segadust juba 9 kuud , kuid määruse ja seaduse vahelised vastuolu ei ole tänaseni muudetud. .Tagajärg on masendav: Eesti Energial on klientide elektripaigaldiste pingestamistähtajad pikenenud, sest vastavalt määrusele nr.184 ei ole kliendid kuni kahe korra peakaitsme suurendamise puhul oma elektripaigaldisele kasutuselevõtu kontrolli tellinud, mille tagajärjel kannatab mitte ainult elektriliituja, vaid ka võrguettevõtja.