Majaleht:Ettevaatamatus elektriga ümberkäimisel võib maksta elu

Ettevaatamatus elektriga ümberkäimisel võib maksta elu

Lugesin internetist, et tänavu on Eestis kahe ja poole kuuga kaotanud tulekahjus elu juba 26 inimest. See tähendab, et iga kolme päeva tagant hukkub tules inimene. Olukord on nagu sõjas. Samas oleksid inimesed enamasti saanud tuleõnnetuse ära hoida, kui nad oleksid järginud elementaarseid tule- ja elektriohutuse nõudeid. Näiteks kui nad oleksid oma elamu elektripaigaldist vähemalt üks kord aastas visuaalselt kontrollinud ja seejärel avastatud puudused likvideerinud.Samuti on tähtis mitte koormata üle oma elamu või korteri elektripaigaldist kütteperioodil.

Hoolimatus ees, õnnetus taga

Tavaliselt põhjendatakse elektriseadmete halba seisukorda rahapuudusega, kuid see ei pea enamasti paika.Toon mõne kujuka näite. Näiteks ühes 8 korteriga Peetri tänava elamus oli korteri renoveerimisel elektriarvesti jäetud duširuumi. Karlova linnaosa renoveeritud korteris oli pistikupesa paigaldatud dušialuse serva alla. Ihaste uues elamus oli pistikupesa paigaldatud vanni servast vähekese kõrgemale jne. Halb, et niisuguseid tempe teevad tänapäeval süüdimatult noored, kes peaksid ometi aru saama elektriohust. Ekslikult arvatakse, et elektrivool pingel 220V on nii kehvaks jäänud, et enam ei tapa.
Ääretut lausvõhiklikkust näitab juhtum, kus inimene tahtis vanni minna, aga et sooja vett ei olnud, kasutas ta vannivee soojendamiseks elektrilist keedupulka ehk nn traktorit. Tulemuseks oli, et vannisolija sai surmava elektrilöögi ja keetis sealjuures enda ära.
Vanni- ja duširuumide elektripaigaldise jaoks kehtib praegu uus Eesti Standard
EVS-HD 60364-7-701:2007. Stagnaajal ehitatud duši- ja vannitoad ei vasta kehtivale standardile, aga ka siis ei projekteeritud ega paigaldatud duširuumi pistikupesa ega lülitit. Ka pesumasinat ei olnud sinna ette nähtud paigaldada.

Kui kaua me elektrit juba kasutame

Tartus on veel palju elamuid , kus elektripaigaldis on pärit esimese elektri jõudmisest Tartusse, s.o aastast 1910. Pööramegi korraks pilgu aega, kui elekter meie kodulinna jõudis. Esimene elektrijaam ehitati Soola tänavale 1910. aastal. Jaama võimsuseks oli 150 kW. Aastaga kasvas abonentide arv 204-ni. 1911. aastal rajati Karlova elektrijaam ja 1920. aastaks oli jaama võimsus juba 340 kW. Aastal 1923 hakkas Karlova linnaosale voolu andma turbaküttel Ulila elektrijaam, mille võimsus oli esialgu 1000 kW. 1926. aastast varustas Ulila elektrijaam juba kogu Tartu linna. Esmalt ei tahtnud linn nagu kiuste Ulila elektrit osta, aga 1926. aastal, kui jaam enam laenu tasuda ei jõudnud, läks jaam oksjonile ja selle omandas Tartu linn.
1927. aastaks oli Tartus elektritarbijaid juba 5327 ehk 1/3 korterite üldarvust. Korteri kohta tarvitati siis elektrit alla 300 kWh aastas ehk 25 kWh kuus. 1936. aastaks oli Tartumaa elektrijaamade võimsus juba 5484 kW .
Nüüdseks on Tartu linna peaalajaama võimsus tõusnud juba 120MW-le ehk baasvõimsus on suurenenud võrreldes 1936.aastaga ligi 22 korda. Kodutarbijatest abonente on ca 41000, ärikliente ligi 3000, seega on abonentide arv kasvanud 216 korda.

Üks valgustuspunkt pluss üks pistikupesa

Tänaseks on esimeste elektripaigaldiste rajamisest möödunud peaaegu neli inimpõlve, mis koos okupatsiooniaastatega on jätnud sügava jälje elektriseadmete tehnilisele seisukorrale, sest vanades elamutes on elektripaigaldisi remonditud vähe. Mõnes majas on veel praegugi nn litse juhe isolaatoritel. Pole siis ime, et vanades majades kireb tihti punane kukk.
Nõukogude ajal parandasid majavalitsused elamutes ainult kõige hädavajalikumaid kohti ja renoveerimisel paigaldati põhiliselt alumiiniumjuhtmeid bergmanntorudesse. Elamute sisestustel paigaldati iga juhe eraldi bergmanntorusse. Sisestuses kasutati portselanpiipe, mis eraldas juhtmesooned üksteisest . Tuleohutuse tagamiseks oli eeskirjades kirjas, et kui juhtmed asusid eraldi bergmanntorudes, siis ei tohtinud vool ületada 20 amprit.
Esimese elektri saabumisel projekteeriti elamud nii, et igasse tuppa tuli üks valgustuspunkt + 1 pistikupesa . Tarbimisvõimsus oli äärmiselt väike. 1922. aastal tarvitati Tartus elektrit ühe elaniku kohta aastas 11,8 kWh, 1938. aastal juba 184 kWh. Vasest faasijuhe oli isoleeritud, kuid nulljuhtme isolatsiooniks oli tinamennikuga immutatud puuvillpunutis.

Parandatud kaitsekorkidest raudnaelteni

Iga elamu jaoks, mis esimese Eesti ajal elektrivõrku ühendati, oli koostatud vastav elektriprojekt. Elamusse ei projekteeritud siis peakilpi ega peamaanduslatti. Kaitsejuhi järele polnud vajadust, kuna polnud elektrilisi kodumasinaid.
Pärast sõda kuni 1970. aastateni ühendati elamuid elektrivõrku ilma projektita. Siis oli elektrimaterjal suur defitsiit ja paigaldati enamasti juhet, mida tutvuse kaudu kätte saadi.
Eestis toodeti elamu peakaitsme aluseid voolule kuni 20 amprit. Niisuguseid aluseid kasutati kortermajades ja need on paljudes elamutes veel praegugi kasutusel. Ka praegu esineb isegi kortermaju, kus sisestuseks on üks faas ja null ja peakaitse 10 korteriga elamul on 20A . Paljudes niisugustes elamutes on kodutarbijad keeranud sageli nendesse kaitsmealustesse parandatud kaitsekorke, vahel on võetud kasutusele ka raudnaelu.
Alles millalgi 1980. aastatel hakkas Tartu Ehitusmaterjalide Tehas tootma 25A korkkaitsmete aluseid. Individuaalelamute sisestuste ehitamisel kasutati 1960. aastatel 4 mm2 vaskjuhet või 6mm2 alumiiniumjuhet. 1970. aastatel tuli nõue kasutada sisestuste ehitamisel vaskjuhet 6 mm2 ja alumiiniumjuhet 10 mm2.

Kuidas kontrollida elektripaigaldist

Praegu Eestis kehtivate standardite kohaselt alla 16 mm2 ristlõikega alumiiniumjuhet kasutada ei ole lubatud , kuid seejuures tuleb ka siin alati jälgida veel voolu, millega tahetakse juhet koormata.
Paljud omanikud taha isegi tänapäeval aru saada, et kõik siin maamunal aja jooksul vananeb. See kehtib ka elektrijuhtmete kohta, sest juhtmete vananenud isolatsioonist tingitud rikke tagajärjel võib tekkida tulekahju.
Suurem tule- ja avariioht varitseb meid hoonete sisestusjuhtmestikus ja harukarpides. Elamute sisestusliinide liitumispunktis (maja seinal) kaitse eranditult puudub ja tänaval asuva õhuliini kaitse asub tavaliselt lähimas alajaamas. Seetõttu võib sisestusjuhistikus isolatsioonirikkest tingitud lühise korral elamu süttida. Sõjaeelse Eesti ajal oli iga maja sisestusmastis kaitse.
Elektripaigaldise ohtlikkuses on igal omanikul võimalik veenduda, kui heita pilk elamu elektrisisestusele ja siis näha, et 30-40 aastat tagasi paigaldatud isoleeritud sisestusjuhtmetest on järel paljad traadid. Sellest signaalist peaks isegi võhikule piisama, et aru saada sisestusjuhtmestiku kiire väljavahetamise vajadusest. Tartus on muidugi võimalik tellida ka elektrispetsialist osaühingust Tehnokontrollikeskus (Õpetaja t 9A, tel 742 4744).

Enne uue kodumasina ostmist

Uute elektriseadmete muretsemisel peaksid maja- ja korteriomanikud tähelepanu pöörama sellele, et enne mistahes kodumasina ostmist tuleb kõigepealt oma elamu elektriseade üle vaadata ja veenduda, et olemasolev elektripaigaldis ikka võimaldab ostetud seadet kasutada, sest muidu võib hiljem oodata ees suur pettumus.
Paljud arvavad ekslikult, et vanu elektrijuhtmeid võib koormata palju tahad , kuid
tegelikkuses see nii ei ole. Isegi kummipaela pole võimalik lõpmatuseni venitada.
Igale juhtmesoone ristlõikele on antud kestvalt lubatud vool amprites, mis sõltub ümbritseva õhu temperatuurist ja kaabli või juhtme paigaldusviisist.
Sealjuures tuleb jälgida, et tarbija elektripaigaldise juhistikus ei tohiks liitumispunkti ja kõige kaugema elektritarviti vaheline pingekadu olla suurem kui 4% elektripaigaldise nimipingest. Samuti tuleks jälgida, et seadme vool ei ületaks pistikupesale märgitud voolu suurust. Näiteks vanadele nõukogude ajal kasutusel olnud pistikupesadele on peale märgitud kestvalt lubatud vool amprites 6A, mis võimaldab ühendada sinna võimsust ca 1,3 kW. Uutele pistikupesadele on peale märgitud 10-16A ja see võimaldab kasutada võimsust kuni 3 kW.

Mida pidada silmas juhtmete ostmisel

Tuleohutuse vältimiseks on tähtis perioodiliselt kontrollida juhtmeühendusi harukarpides ja pistikupesades, sest aja jooksul võivad kontaktühendused halveneda ja samuti oksüdeerunud kontaktühenduse puhul võib juhe kuumeneda ja tekkida tulekahju.
Väga tähtis on kasutada õige ristlõikepindalaga paigalduskaableid. Tänapäeval on elektrispetsialistidel raske määrata kaablisoone ristlõigete õigsust, sest nagu kontrollmõõtmistel on ilmnenud, erinesid juhtmesoonte ristlõigete pindalad tunduvalt kaablikestale märgitust.
Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni spetsialist Taavi Lentso selgitusel on alla 10 mm2 pindalaga juhtmete puhul määratud vaid juhtmesoone maksimaalne diameeter, kuna ristlõikest olulisem on kaablisoone takistus. Jääb arusaamatuks, kuidas siis oskab ehitaja poes õiget juhtmesoone ristlõiget paigalduseks valida. Seega tuleb ehitajal teha juhtmete ostmisel pidevalt ümberarvestusi. Igaks juhuks on juhtme ostul otstarbekas valida ühe astme võrra suurema ristlõikega juhtmesoon.
Veel tuletan majaomanikele meelde, et valge isolatsiooniga juhtmed MMJ, PPJ jne. ei ole UV-kindla isolatsiooniga ning seetõttu ei sobi paljalt kasutamiseks välisseinal, vaid ainult paigaldatuna UV-kindlas mustas RAL9005 või hallis RAL 7001 torus. Tavaline toru laguneb väga kiiresti UV-kiirte mõjul.

Kõrgendatud ohu allikas

Samuti soovitan mitte lasta isehakanud traadikeerajaid elektritööde tegijaks.
On täiesti lubamatu, et remondi käigus paigaldab elektrikaableid paigaldaja, kellel puudub elektrialane pädevus. Elektritööd võib küll võrdsustada torutööga , kuid vahe on selles, et halva elektritöö tagajärjed võivad olla traagilised, sest selle tulemusena võivad hukkuda inimesed, kuivõrd elekter on kõrgendatud ohu allikas.
Tahan siinjuures juhtida veel omanike tähelepanu pealtnäha küll tühisele, kuid ohtlikule asjaolule - ärge jätke pärast renoveerimist vanu kasutusest välja jäänud elektrjuhtmeid ega torupüstikut hoone või elamu seinale vedelema, sest need võivad olla pingestatud.
Üks olulisemaid kokkuleppeid, mida Eesti Energia jälgib ja millest on hiljem tekkinud pahandusi, on võrguühenduse fikseerimiskokkulepe, kus on märgitud peakaitsme suurus ja liitumispunkt. Soovitan siinjuures omanikel lugeda tekst enne allkirjastamist korralikult läbi, et hiljem arusaamatusi vältida.

Lõpetuseks veel mõned elektrotehnilist mõõtmist ja ehitust tegevad firmad
Tartus:
OÜ Elektriehitus, Lembitu 1E, Daniel Mango, tel 7422239, 5519230;
OÜ Oom Elekter, Saekoja 36A, Arvo Laikjõe, tel 7348111, 56236944;
Indikaator MEF OÜ, Riia 136, Enn Magnus, tel 7390194 5019175.

Jüri Laurson,
EV volitatud elektriinsener, Majaomanike Ühingu asutajaliige
17. märts 2008