Majaleht:Eesti Energia kasumijaht ei lase elektri hinda langetada.

Eesti Energia kasumijaht ei lase elektri hinda langetada.

Eesti Energia teatas uhkusega, et teenis reguleeritud hinnakujundse jätkamisel möödunud majandusaastal puhaskasumit 1,4 miljardit krooni. Samas teatab Eesti Energia 8. mail “ Uue energia lehes”, et elektri hinna alandamine pole võimalik ei täna ega ka tulevikus. Eesti Energia püüab elektritarbijaid sundida kõrge hinnaga elektrit säästlikumalt kasutama. Unustatakse seejuures, et kõrge hind sunnib küll elanikke majapidamistes elektritarbimist vähendama kuid annab samas tugeva tagasilöögi ka firmadele, kes samuti Eestit tabanud majandussurutise tingimustes on sunnitud oma tegevuse lõpetama elektri kõrge hinna tõttu. Firmade sulgemine vähendab tõepoolest
elektritarbimist, kuid suurendab tööpuudust. Teisipidi on Eesti Energia sunnitud elektritarbimise vähenemisel kasumi saamiseks elektri hinda tõstma. Oma osa mängib siin ka kalli Rohelise Energia pealetung. Kokkuvõttes toodab riigiettevõtte niisugune “säästualane” tegevus Eesti riigile rohkem kahju kui kasu. Praeguses ebastabiilses majandusolukorras, kus energia hinda pole võimalk ette planeerida, ei julge kodumaised ega välisinvestorid Eestisse investeerida. Samal ajal kui enamus firmasid on langetanud oma kauba ja teenuste hindu 10-30%, mõni isegi rohkem, jätkab Eesti Energia elektri- ja teenuste hinna tõstmist põhjendades, et reguleeritud hinnakujundusega jätkamises leppis Eesti kokku Eliga peetud liitumisläbirääkimiste aegu.
Jaotusvõrgu teenustöö kalkulatsioonist selgub fakt, et elektriku töötunni tasu tööajal on käibemaksuga 472 krooni. See on ca 3 korda kõrgem inimeste elu päästva ja suurt täpsust nõudva kirurgi töötunni tasust. Kakulatsioonide uurimistel selgub, et Eesti Energia Jaotusvõrk nõuab tarbijalt üleminekul ühelt faasilt kolmele faasile sisse alusetult kopsakaid summasid, mida tarbija ei peaks tasuma, nt. 3-faasilise arvesti maksumust 706,82 krooni ja vana arvesti demontaaþi eest 590 krooni. Arvesti kuulub ju Eesti Energiale, mitte tarbijale. Kaitselüliti paigaldamine kilpi kuni 63A maksab koos käibega 472 krooni. See teenus on absurdselt kallis ületades 5,5 korda kaitselüliti hinda. Teenus seisneb 6 juhtmeotsa lülitiklemmidele asetamises ja 6 kruvi kinnikeeramises.
Lisaks eeltoodud segastele teenustööde hindadele peab tarbija tasuma veel liitumisle-pingu menetlustasu 826 krooni. Liitumisleping on ju kahepoolne ja seega menetlevad liitumislepingut nii võrguettevõtja kui ka liituja. Seega liitumislepingu menetlemine peaks olema tasuta. Võrguettevõtja menetleb, kuidas saaks liitujalt võimalikult palju raha välja pigistada. Liituja käest nõutakse ainult allkirja eeldades seda, et ega liituja sellest lepingust tuhkagi aru ei saa ja vastuväiteid ei esita.
Eesti Energia valgekraed peaksid praeguse majandussurutise juures tõsiselt arvestama Eesti majanduse rasket hetkeolukorda ja aitama igati kaasa majanduse tõusulainele putitamisele.
Varsti näeme, kas Sandor Liive sõnad: “Loome uue Eesti Energia“ arvestab ka elektritarbijate huve või on ikkagi “hunt lambanahas”, kellel pole kadunud instinkt tõsta isegi majandussurutise korral jätkuvalt elektri ja teenustööde hindu .

17.05.2009.a.
Jüri Laurson
Volitatud elektriinsener