Majaleht:Eesti edu aluseks on olnud kõrgharidus

Eesti edu aluseks on olnud kõrgharidus

Eesti kirjanik ja pedagoog Carl Robert Jakobson, kes sündis 1841.a., võitles ja pingutas selle eest, et iga talupoeg saaks korraliku hariduse, mis päästaks nad vaesusest ja vaimupimedusest. Haridustee aktiivse edendajana jäädvustas ta kindlalt koha Eesti haridussüsteemi ajalukku. Praegune Eesti Vabariik hindas Carl Robert Jakobsoni tehtud tööd kõrgelt kui trükkis tema näopildi viiesaja kroonilisele rahatähele .
Nüüd, kui Eesti majandus on madalseisus, ilmnevad tõrked ka hariduselus. Madalseis on kui peegel, mis näiab kätte varem tehtud vead.
Selgub, et paljudele inimestele, isegi gümnaasiumharidusega noortele, pole piisavalt väljavaateid tööle. Tänasel tööturul mitteläbilöömise peamiseks põhjuseks on kujunemas kehvast haridusest tingituna vähesed teadmised.
Selge on see, et tänane loid kutse- ning gümnaasiumiharidus on nõrk ning seda võib lugeda alles esimeseks etapiks haridusteel mitte haridustee lõpuks. Haridustee jätkamist takistab paljudel rahapuudus .
Jahmatama paneb C.R. Jakobsonist peaaegu 150 aastat hiljem TÜ rektori visioon Tartu Ülikoolist . Tema nägemusel tuleks üliõpilaste vastuvõttu vähendada 17000-lt 7000-le ja teha TÜ-st rahvusvaheline teadusülikool .
Samuti on kohatu omal ajal kõrghariduse tasuta saanud ja nüüd riigi ametites ametpalka saavate “suurte tegijate”jutt, et ainult viiemehed pääsevad Tartu Ülikooli. Selgusetuks jääb, mis saab ülejäänutest?
TÜ suutmatus doktoreid ja tasemel õppejõudusid ette valmistada ei saa olla põhjuseks kõrghariduse andmise piiramiseks.
10.11.2008.a. “Postimees.ee” vihjab, et Riigikogu kultuurikomisjoni esimehel Peeter Kreitzbergil on kõrgharidusest tekkinud samuti oma arusaaam kui väidab, et Eestis on tudengite arv pöördeliselt suur ja osa neist võiks olla kutsekoolis.
Kahju, et Riigikogus istuv juhtfiguur ei taipa, et elu Eesti Vabariigis on kiiresti edasi läinud ja seetõttu tuleks suunata just võimalikult palju gümnaasiumi lõpetajaid kõrgkoolidesse. Kutsekoolid annavad küll tublisid töömehi , kuid mitte üha rohkem inseneriharidusega vaja minevaid spetsialiste.
Kas võib olla idanemas järjekordne varjatud äriplaan, kuidas üliõpilaste vastuvõtu vähendamisega vastremonditud kesklinnas asuvad tühjaksjäävad õppehooned rahaks teha.
Unustatakse, et Tartu Ülikool on juba aastaid riigi raha investeerinud ülkooli arengusse, et anda võimalikult paljudele ülkooliharidus . Kas nüüd arvatakse, et liigne haridus hakkab inimestel töötegemist segama ja seetõttu tuleb neile teha hariduse saamine raskeks. Praegu on Eesti majanduses madalseis ja seetõttu tuleks vabariigis jõuda haridusteel niikaugele, et enamus gümnaasiumi lõpetajaid kõrgkooli pääseksid ilma õppemaksuta, kuna kõigil ei ole võimalik maksta õppemaksu. Elu näitab, et ülikoolis andekate õppejõudude juhendamisel akadeemilises keskkonnas õppimine vähendab kuritegevust.
Rootsi kõrghariduse agentuuri juht professor Andres Flödström on samuti väitnud, et körgharidus peaks olema tasuta, sest see suurendab riigi konkurentsivõimet.
Kui arvatakse, et kõik lõpetajad kodumaal tööd ei leia, siis on neil vähemalt võimalus minna välismaale tööle või täiendama. Vähemalt kõrgkooli lõpetajatel paistaks majanduskitsikusest väljumiseks tunneli lõpus päästev valgusekiir.
Kõrghariduse mittepooldajate arvates oleks tore kui Eesti täituks madala haridusega inimestega, kellel pole võimalik leida tööd kodumaal ega kes pole oodatud ka piiri taga.
Laste käteväänamine haridusteel algab juba põhikoolis, kust gümnaasiumi
pääsejaid jääb järjest vähemaks, sest õpetamise tase jätab soovida. Gümnaasiumis
ei saa paljud õpilased reaalainetest aru ja need, kellel kodus lisaabi pole võtta, jääbki aine arusaamatuks. Seetõttu jätavad paljud gümnasistid riigieksamid reaalainetes sooritamata. Alles ülikooli sisseastumisel selgub gümnasistil, et soovitud erialal on vajalik ka mõne reaalaine riigieksami tulemus, kuid sageli on siis juba hilja.
Et haridussüsteemi katastroofilise olukorra tõsidus jõuaks hariduse eest vastutavate riigiametnikeni, toon lihtsa prognoosi meditsiinialalt.
Kõrgeltharitud arstide arvu vähenedes võib ühel päeval juhtuda, et moodsas kaasaegses haiglas on üks arstikutsega arst, ülejäänud kohtadel töötavad ainult praktilise meditsiini kogemusi omavad töötajad. Arvan, et keegi ei taha meist minna meditsiinilist haridust mitteomava kirurgi juurde operatsioonile.
2006. a. aastal Elektroenergeetika Seltsi koosolekul väitis juba siis tollane Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni peadirektor Urmas Leitmäe, et elektriinsenere ei jätku ja kui valitsus ja haridusministeerium midagi ette ei võta, on energeetikas katastroof käes.
Eesti Vabariigis ei tohi aeg haridusteel seisma jääda...
Eesti on väike riik ja tänased haridust piiravad lühinägelikud otsused võivad viia tulevikus pöördumatute tagajärgedeni.

12.nov.2008.a.
Jüri Laurson
EV volitatud elektriinsener