Lisaeelarve varjus tehtud samm tõstab elektri hinda

Lisaeelarve varjus tehtud samm tõstab elektri hinda
20. juuli 2009 08:00




Olenevalt sellest, kui palju puitu tootmisel kasutatakse, võib hind tõusta üle 13%.


18. juunil koos selle aasta teise lisaeelarve seadusega vastu võetud elektrituruseaduse muudatused tekitavad turuosalistes küsimusi. Eesti metsatöösturid ning jõujaamade ja kaugküttega tegelevad firmad leiavad, et olukord, kus riik maksab taastuv­energiatoetust ka Narva elektrijaamadele, moonutab turgu ja tõstab elektri hinda.


„Elektrituruseadus ei lubanud enne suurtel ja väga eba­efektiivsetel Narva põlevkivijaamadel biomassi põletada ja selle eest toetust saada, nüüd on neil aga selleks õigus,” märkis Eesti pelletitootjate liidu juht Raul Kirjanen.


Tema hinnangul kergitab muudatus elektri hinda, „sest iga toodetud protsent taastuvenergiat Eestis tõstab elektri hinda taastuvenergia tasu kaudu 0,84 senti kilovatt-tunni kohta”. See lisab inflatsioonisurvet ja halvendab majanduskeskkonda.


Kirjanen lisas, et seadusmuudatus on huvigruppidega läbi rääkimata. Et sel riigieelarvega otsest seost ei ole ja parandus siis­ki kiiresti koos teiste muudatustega tehti, võiks toetust käsitada Eesti Energia lobistide töövõidu ja riigi abina suurettevõt­tele.


„Eesti Energia saab küttepuidust elektri tootmiseks väga suure toetuse. See on veidi suurem kui praegu elektri hind suurtarbijatele ehk nad hakkavad saama elektri müügi eest topelttulu,” sõnas AS-i Repo Vabrikud juhataja Tiit Kolk.


Kui Eesti Energia toodaks oma kateldes edaspidi 20% Eesti energiavajadusest, tähendaks see Kolgi andmeil üle 16-sendist hinnatõusu. „See tähendab meie jaoks aastas 6–10 miljonit krooni lisakulu,” ütles ta ja avaldas kartust, et seadusmuudatuse tõttu võivad kaduda tuhanded metsatööstuse töökohad ja kukkuda puidutoodete eksport.




Endise Põhivõrgu, praeguse Eleringi juhatuse liige Peep Soone nii suurt hinnatõusu ei kinnitanud. „Seadus ütleb, et iga taastuvast energiaallikast toodetud kilovatt-tunni eest makstakse tootjale 84 senti. Kui palju maksab tarbija, on iseküsimus,” ütles ta ja selgitas, et lõplik hind arvutatakse igaks aastaks välja eraldi. Arvesse võetakse ka muud toetust saavad elektritootmise viisid ja elektritarbimise prognoos.



Puit appi sügisest



Eesti Energia tootmise valdkonna kommunikatsioonijuht Ave Mellik ütles hinnatõusu kommenteerides, et kuna riigi poliitika järgi on taastuvenergia osakaalu suurendamine prioriteetne arengusuund, siis on ka vältimatu taastuvenergia tasu suurenemine elektriarvetel. Seda olenemata sellest, kas Narvas biokütust põletatakse või mitte.


„Igal juhul on meie eesmärk toota elektrit konkurentsivõimelise hinnaga, sest vastasel korral ostaks tarbija seda lihtsalt teiste tootjate käest, näiteks välismaistelt suurtootjailt,” sõnas ta peagi avaneva elektrituru konkurentsitingimustele viidates.


Ka majandusministeeriumi pressinõunik Rasmus Ruuda arvas, et elektri hind tarbijale märkimis­väärselt ei tõuse. „Taastuvate energiaallikate toetuste kasvu kompenseerib omakorda elektritootmise kulude alanemine: põlevkivituha ladestamise odavnemine ja CO2-kvoodi kokkuhoid,” märkis ta.


Ruuda sõnul on muutuse eesmärk edendada taastuvallikate kasutamist elektritootmisel, vähendada kasvuhoonegaaside hulka ning kaotada tootjate ebavõrdne kohtlemine.



Metsatööstus ohus



•• Eesti metsatööstuse liit (EMTL) usub, et kui Narva elektrijaamades hakatakse suurtes kogustes puitu põletama, võib see ohtu seada puiduturu stabiilsuse.


•• EMTL-i hinnangul annavad tööstused puidule kümme korda rohkem väärtust võrreldes põletamisega. Lisaks ei pruugi nõudluse hüppeline kasv suurendada pakkumist. Raiemahtude püsimisel aga ei jagu tööstustele-eksportijatele enam tooret.


•• Nii peaks turuosaliste sõnul Eesti Energia turuletulek toimuma sujuvalt ja nii, et kateldesse lükataks vaid seda puitu, millel praegu puudub ostja.


•• Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium lükkas kahtlused ümber. „Puidujäätmeid on mõttekas vedada kuni 120 kilomeetri kauguselt. Narva ümber asub selles raadiuses hinnanguliselt 1,5 miljonit kuupmeetrit madalakvaliteedilist puitu, millest kuni kolmandiku tarbivad AS Estonian Cell ja AS Repo Vabrikud ning üle jääb umbes miljon kuupmeetrit,” selgitas pressinõunik Rasmus Ruuda.


•• Tema hinnangul elavdaks biomassi suurem kasutamine met­samajandust.



Milleks toetada ebaefektiivsust?



•• Eesti jõujaamade ja kaugkütte ühingu juhatuse esimees Tiit Rahkema tegi juunis, pisut enne elektrituruseaduse muudatuste vastuvõtmist riigikogule ettepaneku toetada vaid sellist energiatootmist, mis on sama efektiivne kui koostootmine.


•• „Planeeritav muudatus on vastuolus energiamajanduse riiklikus arengukavas aastani 2020 rõhutatud säästva ja efektiivse energiavarustuse põhi­mõtetega, sest kondensatsioonijaamade kateldes kasutatakse ära ainult ca 1/3 puidus sisalduvast energiast,” kirjutas Rahkema. Koostootmises on kasutegur tema andmeil umbes 90%.


•• „Elektritootmise seisukohast on Narva elektrijaamade uute energiaplokkide kasutegur kindlasti suurem kui uutes vastvalminud biokütuse elektrijaamades,” ütles Eesti Energia tootmise valdkonna kommunikatsiooni­juht Ave Mellik. „Energeetika valdkonna arengusuundade üle otsustamisel ei saa lähtuda vaid ühest kriteeriumist.”