Elektrimajandust korrastav elektriðokk!

Elektrimajandust korrastav elektriðokk!

Elekter on kaup ja müüdava elektrikoguse mõõtmiseks on lubatud kasutada kontrollitud elektriarvesteid... Seda nõuab ka mõõteseadus. Arvesteid tuleb perioodiliselt kontrollida, kuna elektriarvestite näitude järgi toimub elektrihinna kujundamine, kadude arvestus , elektrimüüja ja ostja vaheline rahaline arveldus. Elektroonseid arvesteid tuleb kontrollida 16 aasta ja vanu stagnaaegseid kettaga elektrienergia arvesteid 12 aasta tagant. Stagnaajal olid kontrollimise tähtajad arvestitel kordi lühemad.
Elektrituruseadus §67 paneb võrguettevõtjale kohustuse tagada tema võrku siseneva ja sealt väljuva elektrienergia koguse kindlaksmääramise, mõõteandmete kogumise ja nende töötlemise õigusaktis sätestatud tehniliste nõuetekohaste mõõteseadmete abil. “Pealtnägija” tõi päevavalgele pommuudise kui avalikustas, et Eesti Energia lubab jätta 65 tuhat arvestit kontrollimata, kuigi need ei ole nõuetekohaselt taadeldud. Jahmatama paneb, et veebruaris kehtima hakanud salajane töökorraldus lubab kasutada taatlemata arvesteid kui aktiga fikseeritud arvesti viga ei ületa 50%. Varem kehtinud “Elektriseadmete ehituse eeskirjade” järgi oli vanade aktiivenergia arveldusarvestite täpsusklass 2. Kaasaegsete elektroonsete elektriarvestite täpsusklass on kliendile teadmata ja nende töö õigsust kliendil kodus võimatu kontrollida.
Vanade arveldusarvestite taatlemata jätmisega rikkus Jaotusvõrk teadlikult mõõteseadust, elektrituruseadust ja konkurentsiseadust. “Pealtnägia” saatest selgub aga, et seaduse rikkumine ei olnud Jaotusvõrgu juhi ainuisikuline väljamõeldis ,vaid see oli kooskõlastatud kõikide instantsidega , kes ettevõtte tegevusvaldkonda reguleerivad . Konkurentsiamet peab kontrollima Jaotusvõrgu tegevust vastavalt seadusele , kuid ei kontrollinud. Muidugi pidas konkurentsiameti peadirektor Märt Ots niisugust seaduserikkumist 21.sajandil absurdiks ja ütles, et kuuleb sellest alles
“Pealtnägija” saates. Tuleb välja, et oma tegevusetusega pettis riigiettevõte Jaotusvõrk kõiki kliente, sest elektrienergia kui kauba mõõtmine oli puudulik, mis ei võimaldanud võrguetevõttel tegelikku elektritarbimist ja kadusid määrata ja seega reaalset elektrihinda kujundada. Vanad taatlemata elektriarvestid eksivad üldjuhul kliendi kasuks ja põhjustavad sellega suuremaid kommertskadusid. Korras taadeldud arvestid oleksid kindlasti kindlustanud suurema kommertskäibe ja seega võimaldanud k.a.1. augustil suurema elektrihinna languse. Eesti Energial aga kulus kogu aur ära finantsprobleemide lahendamisele, unustades seejuures, et vaja oleks tulnud eraldada raha Jotusvõrgule elektriliinide korrastamiseks ja taatlemata mõõtesüsteemide väljavahetamiseks.
Uskumatu, et kõike seda tegevust vaatas pealt Eesti Energia sisekontroll. Kas niisugust sõnakuulelikku, formaalset sisekontrolli on üldse vaja ? Kuna EE on riigiettevõte, siis tuleks sisekontroll allutada näiteks riigikontrollile või mõnele teisele pädevale sõltumatule institutsioonile.
Energiagigandi ülbust ja karistamatust näitab tõik, et kohe peale pettuse avalikustamist pöördus Jaotusvõrk majandusministeeriumi poole pikenduse taotlusega muuta elektriarvestite taatlemise määrust nii, et vanu arvesteid oleks lubatud kasutada aastani 2013 . Majandusministeerium tegi õigesti kui ei rahuldanud seda taotlust, vaid nõudis koheselt alustama taatlemata arvestite väljavahetamist.
Konkurentsiameti peadirektori jutust selgub, et kõik mõõtmisega seotud kulud peaksid olema elektrihinna sees, kuid tegelikkuses see nii päris ei ole. Nii sisaldavad
kodukliendi hinnapaketid KODU 3, KODU 4 ja KÜTTEPAKETT võrguteenuse mõõtesüsteemi tasu 24,66 krooni /kuus. Selgusetuks jääb, millist võrguteenust selle eest osutatakse. Aastas peavad eelnimetatud kliendid maksma peaaegu 300 krooni.
Kui aga arvestada, et elektroonsete arvestite taatlemisperiood on 16 aastat, siis maksab klient selle perioodi jooksul arvesti eest Jaotusvõrgule 4800 krooni. Praktiliselt on see renditasu, kuigi arvesti hind on elekrihinna sees.
3-faasilise elektriarvesti maksumus OÜ Jaotusvõrgu teenustöö kalkulatsiooni
nr. 160129 põhjal on 599 krooni seega maksab klient taatlemisperioodil 8 kordselt arvesti kinni. See on tõesti hea äri ja selle eest ei tasu enam arvestit uuesti taadelda, vaid võib uue kontrollitud arvesti paigaldada. Arvesti paigaldamise eest võetakse 300 krooni, programmkella paigaldamise ja programmeerimise eest 200 krooni ja vana arvesti demontaazi ja lattu viimise eest 500 krooni – kokku 1599 krooni + käibemaks. Täitsa absurd, sest arvesti kuulub ju müüjale. Lisateenuste hinnad on samuti alates 01.08.09 jahmatavalt tõusnud. Näiteks maksab nüüd kliendil tarbimiskoha sisselülitamine mõõtepunktis 24 tunni jooksul peale võla tasumist 2220,67 krooni. Kuna Eesti Energia on teenustööde hinnad kõrgeks puhunud, siis selle lummuses pole ime, et arveldusarvestite taatlemiseks ja liinide remondiga ei ole tarvidust intensiivselt tegelda. Praegu ühendatakse sageli liituja korras elektripaigaldis tehniliselt nõuetele mittevastava elektriliini toitele. See kehtib eriti n.n. vanade elektriliinide kohta. Seega petetakse liitujat. Kauglugemissüsteemile üleminek venib sest Eesti Energiale on kasulikum see kui klient ise teatab arvesti näidu. Näidu õigeaegselt teatamata jätmine läheb kliendile maksma166 EEK. Praegused elektriteenuste kõrged hinnad ja segased elektritariifid on kliendivaenulikud. Lisaks põhjendamatult kõrged liitumistasud pidurdavad ettevõtluse arengut.

07.09.2009.a.
Jüri Laurson
Volitatud elektriinsener