Eesti on üks tuuletu kolgas. Kaarel Tarand, EPL Ärileht 02.11.2005

Eesti on üks tuuletu kolgas. Kaarel Tarand, EPL Ärileht 02.11.2005
Tuuleenergia osas on Eesti valitsusel selged otsused endiselt langetamata. Veendumus, et tuul puhub ja puhub kasulikult, on üleeuroopaline. Ka Euroopa Parlament seadis hääletusel septembri lõpus taastuvenergia taotlusosaks 2020. aastal 20% Euroopa kogutarbimisest. Samal ajal ilmunud Rahvusvahelise Energiaagentuuri raporti põhiline järeldus on, et tuuleenergia suuremahuliseks kasutamiseks Euroopa elektrivõrkudes tehnilisi takistusi ei ole, küll leidub mõneski riigis poliitilisi ja sellest tulenevaid majanduslikke takistusi.

Oleme Euroopa sabassörkijad Saksamaa riiklik energiaamet arvutas sel kevadel välja, et kui tuuleelektri toodang riigis lähiaastatel kolmekordistub, siis investeeringud elektrivõrkudesse hoiavadvad keskmise kodumajapidamise aastast elektriarvet kokku, meie mõistes umbkaudu 1 Eesti krooni kuus.Hispaanias pandi mullu tööle sadu elektrituulikuid koguvõimsusega 2065 MW. Selle võimsusega saab toota aastas 4 GWh elektrit, seega üle poole Eesti praegusest aastavajadusest. Aga kokku on hispaanlastel elektrituulikuid juba üle 9000 MW. Ja aastaks 2011 on võetud sihtmärk jõuda 20 000 MW-ni, mida on sama palju kui Euroopa suurima tuuleenergia võimsusega Saksamaal praegu.Kõik need faktid muidugi Eestisse tooduna ei kehti. Kuigi taasvabaneva riigi ülemnõukogu langetas esimese taastuvenergia arendamist toetava otsuse juba 1991. aastal, oleme tänaseni jäänud Euroopas sabassörkijaks. Nii poliitilistest kui ka energiatööstuse ringkondadest pakutakse avalikkusele oma tegevusetuse katteks igasugust häma. Et Eestis tuul ei puhu või kui puhubki, siis igatahes harva ja liiga nõrgalt.

Teiseks räägitakse, et meie elektrivõrgud on nii ehitatud, et sinna saab voolu lasta ainult Kirde-Eestist. Uuem häma räägib sellest, et iga elektrituuliku kohta tuleb rajada ”asendusvõimsus“, sest tuul (kui ta peakski puhuma) võib sekundi pealt vaibuda.Mett mokale ja kirves selga Ma ei tea, kust on riigi poliitilised juhid hankinud endale õiguse üht kogu maailmas tõsiselt võetavat ja kasvavat majandusharu aastate kaupa mõnitada.Igal pool Euroopas on uus puhas energiaharu aidatud turule riigi toel ja alles siis, kui ta on juba küllalt suureks kasvanud, et ”vanade olijatega“ võistelda, jäetakse ta omapead.Eesti valitsuste seisukoht on valdavalt olnud see, et kui kohe nullist alustades ise hakkama ei saa, järelikult pole seda tootmisharu üldse vajagi. Aga vahel on mõni valitsus siiski lootust andnud ja ühel harvadest õnnehetkedest kinnitati elektrivõrkudele lausa taastuvenergia ostukohustus " mida praegune valitsus lõpetada või tühiseks vähendada tahab.Kas ei võiks siiski ausalt mängida ja lõpuks selget valikut teha? Nagu eespool öeldud " tehnilisi takistusi tuuleenergia arendamisele ei ole, on ülemaailmne otsus. Tuult puhub Eestis piisavalt ja peaaegu pidevalt. Jääb üle ainult poliitiline tahe. Praegu paistab poliitiline tahe tulenevat eeskätt Eesti Energia poolt. Ja see ütleb, et tuuleenergiat arendada pole soovitav. Igatahes mitte rohkem kui ainult näpuotsa jagu. Kui nii, siis nii, aga siis peab sellise seisukoha kinnitama ka valitsus ja parlament. Öelgu siis parlamendi ja valitsuse tuuletargad lõplikult ära " tuuleenergiat Eestis ei tule nüüd ega tulevikus. Kui aga otsustatakse siiski rohelist tuld näidata, siis tähendab see ka sektori toetamist tegude, mitte sõnavahuga.


3.november 2005 17:19:51