Saturday, October 10, 2009

Eesti Energia tütar: Läti majandus saab šokiteraapiat

Eesti Energia tütar: Läti majandus saab šokiteraapiat

Kadrin Karner
kadrin.karneratchararipaev.ee 10.12.2008 19:40
Kerge jahutuskuuri asemel töötleb Läti valitsus riiki šokiteraapiaga, ütleb Eesti Energia energiamüügi direktor ja Läti tütarfirma SIA E.Energy tegevdirektor Aivar Tihane.
Samal teemal aripaev.eeEesti Energia kaotas Lätis vaatamata paremale hinnapakkumisele
Eesti Energia võtab Latvenergol kliendid käest


aripaev.ee küsimustele vastab Aivar Tihane.

Plaanite saada Lätis 15% turuosa, kus oma plaaniga praegu olete?
Praegu oleme plaanist isegi ees. 15% oli kolme aasta plaan. Nüüd esimese aasta lõppedes oleme viiest protsendist juba mööda kihutanud. Lätis on meid hästi vastu võetud, sellist rahvuslikku aspekti ei ole tekkinud, et eestlasi välismaalasena võetaks. Igal võimalikul hetkel rõhutame, et oleme Eesti Energia tütarettevõte.

Kas Eesti Energia nimi lööb ja tekitab usaldust?

Jaa. Praktiliselt ilma selleta ei olekski võimalik. Elektrienergia on selline äri, et kui sul ei ole kindlat garantiid, et sa ka aasta pärast olemas oled, siis vaevalt paljud sinult elektrit ostaks. Peamine elektri müümisel on ikkagi see, et sul oleks kindlad koostööpartnerid. Eesti Energia ei ole kindlasti Latvenergost nõrgem ettevõte ja see aitab.

Millised on lähiaja laienemisplaanid?

Eesti Energia turg on mitte ainult Eesti, vaid Baltimaad ja pikemas perspektiivis ka Baltimere maad. Kindlasti võeti Läti turule sisenemisega riske, aga praegu tundub, et oleme hästi hakkama saanud.

Leedus on tütarettevõte juba tehtud ja see on aktiivne juba üle aasta, aga Leedus on turu avamine veel keerulisem kui Lätis. Seal mängivad rolli Leedu turu iseärasused, mis ei lase elektrit vabalt eksportida ega importida. Töötame energiaturu faktilise avamise suunas. Meil on üks klient, kellele me elektrit müüme ja kellega koos läbime esimesed takistused. Nii Lätis kui Leedus oli esimeseks kliendiks Eesti saatkond.

Umbes poolteist aastat tagasi olime Lätis samas seisus, mis täna Leedus. Pärast seda on toimunud tormiline areng. Arvan, et ka Leedus läheb samamoodi ja pooleteise aasta pärast oleme seal sama kõva tegija, kui täna Lätis.

Milles probleemid Leedus seisnevad?

Seadusandlus on üks teema. Hetkel on olukord selline, et elektrienergia võib kujundlikult öeldes Leedu piirini viia, aga sa ei saa seda edasi anda oma tütarettevõttele, vaid pead müüma Leedu turu operaatorile. Teine asi on elektri hinna reguleerimine ja võib avalikult öelda, et Leedu elektri hinnastruktuur ei vasta Euroopa Ühenduse nõuetele. Eesti Energia tütarettevõtte UAB Lumen Balticum kliendid Leedus maksavad teistsuguseid võrgutasusid kui kohalike võrguoperaatorite kliendid, mis tekitab nii finantskulu kui riske. Teeme tööd, kuigi protsess kulgeb aeglaselt.

Kes on SIA E.Energy suurkliendid Lätis?

Lätis on meil üle saja kliendi ja nende hulgas on üsna palju tuntud ettevõtteid. Mainida võiks selliseid suuremaid fimasid nagu Latvijas Balzams, kes on Läti suurim alkoholitootja ning kelle bränd on osalt ka Läti sümbol. Praegusel hetkel võiks öelda, et enamik kliente on tootmisettevõtted, näiteks metallitöötleja Severstallat, kõik suuremad õlletootjad ja veel mitmed toiduainetetööstuse suured tegijad, kõige suurema tarbimismahuga on aga Valmiera Klaaskiutehas. Viimasel ajal on oluline teema edukas osalemine riigi- ja omavalitsusettevõtete korraldatud hangetel, näitena võib tuua avaliku hanke Läti panga varustamiseks elektriga. Läti pank on väga suure elektritarbimisega, võrdne keskmisest suurema tehasega.

Miks need ettevõtted on teie kasuks otsustanud?

Peamine on ikkagi see, et Latvenergo hind on sõltunud impordi hinnast, mis on kõikuv ega sisenda kindlustunnet. Hinnatõus Lätis on olnud kiire, oluliselt kiirem kui Eestis. Oleme pakkunud paremaid tingimusi ja oluline on see, et hakkasime esimesena pakkuma pikaajalisi hindu. Pärast hakkas Latvenergo seda võtet muidugi kopeerima.

Kuidas suhtutakse ettevõtetesse, kes nn sissetungijalt elektrit ostavad?

Kui alguses mõni kergitas kulmu, siis nüüd ei tekita see enam imestust. Need teemad on ka meedias põhjalikult läbi hakitud. Läti turg oli lahti juba 2000. aastast, tõsi küll, kuni Eesti Energia sisenemiseni polnud turul aktiivsust.

Novembri lõpupoole ütles Sandor Liive, et tunneb suurt muret raskustesse sattunud klientide pärast. Kuidas Lätis raskustesse sattunud klientidega lood on?

Lätis on ettevõtjatel kindlasti veel suuremad probleemid kui Eestis, eriti tootmisettevõtetel. Kõik näitajad, mis käivad SKP kohta või mis puudutab töötustoodangut, on läinud alla. Hirm on numbreid öelda, aga protsentuaalselt on töötustoodang eelmise aastaga võrreldes vähenenud kahekohalistes numbrites.

Ettevõtjate lähenemine on erinev, kes vähendab töötajate arvu, kes vähendab tootmist. Väga paljud otsivad väljapääsu välisturgudel, kuna sisenõudlus on pea olematu.

Kuna meil pole kohustust tarnida elektrit igaühele, oleme me suhteliselt valivad. Võimalikke probleeme ette nähes oleme klientuuri hoolikalt valinud. Üks meie probleemsemaid kliente on Läti suurim tellisetootja Lode, kes oli sunnitud peatama tootmise kuni aasta lõpuni, kuna lihtsalt pole põhjust toota. Kõik laod on täis ja ei ole turgu, kuhu toodangut panna. Siis võetakse aeg maha ja n-ö remonditakse tööriistu. Praktiliselt kõik neli tehast, mis neil on, seisavad praegu.

Eestis oli novembri alguses õhus energiajulgeolekumaksu teema. Kas sellist maksu plaanitakse kehtestada ka Lätis?

Lätis on see energiajulgeoleku teema ka väga aktuaalne. Siin on natuke teistmoodi lahendus plaanis kui Eestis. Latvenergo on otseselt sõltuvuses importenergiast juba praegu, importides suurusjärgus 40% energiast. Tarbimiskindluse teemal on tekkinud ka avalik diskussioon, mis on päädinud sellega, et majandusministeerium valmistas ette avaliku konkursi uue 400 megavatise biokütusega kombineeritud söejaama ehitamiseks Lätti. Hankeprojekt on juba valmis.

Kõik see ei tähenda muidugi, et hind lõpptarbijale väga odav saaks olema. 10 aasta jooksul makstakse võimsustasu sellele, kes jaama püsti paneb. Tasu lisatakse põhivõrgu tariifile sõltumata sellest, kellelt tarbijad elektrit ostavad. Kas see Läti tarbimiskindlust aitab parandada või mitte, on raske öelda.

Kas pidevalt kerkiv elektri hind ei aja majanduskriisist räsitud tarbijaid upakile?

Lätis ei tõuse elektri hind nii nagu Eestis. Eestis, kuigi on olnud erinevaid etteheiteid, on hinnakujundus läbipaistev. Lätis on see asi lõpptarbijale ühte patta pandud.

Hinnatõus on olnud väga suur, eriti võttes arvesse, et Lätis olid enne väga madalad hinnad, siis see šokk, mis on viimase kolme aasta jooksul kätte jõudnud, on olnud päris kõva ning palju pahameelt tekitanud.

Seis on raske, ei saa öelda, et Läti majandus oleks heas seisus. Elektri hind on muidugi üks komponent, kuid see iseenesest ei ajaks kedagi upakile. Olukorras, kus kogu ülejäänud situatsioon on ka väga raske, on tarbijal kindlasti keeruline.

Selleks, et elektri turuhinda Lätis oluliselt mõjutada, ei ole meil vaja hõivata poolt ega tervet turgu. Meie stabiilsed hinnad on juba distsiplineerinud Latvenergot. Nad on ka ise teatanud, et parandavad oma suhtumist ja asunud oma uut brändi üles ehitama.

Millal majandustunneli lõpus valgus jälle paistma hakkab, seda nii Eesti kui Läti puhul?

Raske on tõesti öelda, millal Läti majandus tõusma hakkab. Praegu on majandus jõudnud situatsiooni, kus majanduslikke hoobasid, millega protsesse muuta, on väga väheks jäänud. Samas pole Läti valitsus kuigi järjepidevalt tegutsenud, käitudes mingil määral kriisivalitsusena ja tõtates kustutama sinna, kus tulekahju on kõige suurem. Tihtipeale on see pikemas perspektiivis situatsiooni halvendanud.

Lätis on isegi seltskonnauudised asendunud majandus- ja finantsuudistega. Läti jaoks ei ole tegemist väikese tervistava majandusejahtumisega, vaid see on ikka tõeline šokiteraapia.

Kas jõuab või ei jõua kätte hetk, kui ka head ettevõtted hakkavad kannatama? Ma kardan, et ka hästi juhitud ettevõtted võivad hakata varsti tundma end situatsioonis, kust ei ole väljapääsu.

Kindlasti on kahe aasta pärast tingimused selleks, et majandus saaks paraneda, aga küsimus on, kui palju on selleks ajaks neid veel järele jäänud, kes võiks seda parandada. See sõltub paljugi Läti valitsusest.

Kui palju peab olema isiklikke tutvusi ja liikuma seltskonnas, et Lätis edukalt äri ajada?

Energeetikas on kasuks tulnud mõistlikud töösuhted Läti põhivõrgu ja Läti jaotusvõrguga. Nendega on olnud väga konstruktiivne suhe. See on kindlasti aidanud paremini aru saada, mis probleemid Lätis on ja lahendusi leida. Seis energiakaubanduses oli varem väga segane.

Eks inimestega, kes on ettevõtete juhid, peab suhtlema, elektrienergia on tootmisettevõtete suur kulukomponent. Eesti Kaubanduskoja juhina Lätis suhtlen nii ettevõtjate kui ka nende ettevõtjate tuttavate ettevõtjatega. Energeetika on nii tõsine valdkond, et kõik leiavad aega selles orienteerumiseks, kui neil vähegi huvi on.

Andu 14.12.08 22:37
Mis asi on Läti töötustoodang? Äripäev, võta end kokku!


TASUTA ELEKTER 11.10.09 03:01
Aga Eestis saab TASUTA ELEKTRIT...
elektritsaabtasuta.blogspot.com

No comments: