Sunday, October 11, 2009

Eesti elektri hind peab jääma konkurentsivõimeliseks

Eesti elektri hind peab jääma konkurentsivõimeliseks
30.11.2001 00:00

Majandusminister Henrik Hololei peab Eesti energeetika strateegilisteks eesmärkideks piisavat ja stabiilset ning nõuetekohase kvaliteedi ja optimaalse hinnaga kütuse- ja energiavarustust.

Hololei sõnul tuleb seejuures täita ka keskkonnanõudeid, sest maailm pöörab sellele aina rohkem tähelepanu.

Eesti parim võimalus on toota elektrit siiski põlevkivist.

See on nii sellepärast, et


kohalik toore tagab varustuskindluse

kui elektrit imporditaks, suureneks jooksevkonto defitsiit 2,4 miljardit krooni (44)

oma tooraine tagab stabiilse ja konkurentsivõimelise hinna

Konkurentsivõime tõstmiseks on olulised kvaliteetsed tooted, lisandväärtuse kasv hankijate kettides ja tehnoloogiline areng. Kuigi ka hinnatõus on asi, millest lähiaasteatel Eesti mööda minna ei saa. Uuendada on Hololei sõnul vaja elektrijaamade katlaid ja jaotusvõrke.

Eesti konkurentsivõime koosneb kolmest osast:


ressursipõhine: kasv rajaneb primaarsete loodusressursside kasutusel

investeeringutepõhine: allhanked, väliskapitali sissevool

innovatsioonipõhine: tehnoloogia innovaator

Innovatsioonile üleminek kuluefektiivselt tootmiselt eeldab, et toetaksime eeskätt järgmisi valdkondi:


teadus- ja arendustegevust ning innovatsiooni

tehnoloogia arengut

tööjõu konkurentsivõime suurendamist haridusreformi kaudu.

Küsimused konverentsil
Vastab Henrik Hololei
Kas tuumajaama rajamine on otstarbekas?
Tuumajaam on kõige odavam, kuid tekitab kõige rohkem kõhedust ja riske keskkonnale. Miks mitte tulevikus rajada.

Kas ministeerium on Eesti Energiaga samal seisukohal, et kahetariifne elekter on mõttetu?
Kindlasti Eesti Energiaga selles küsimuses suheldakse, ei saa praegu öelda ministeeriumi seisukohta.

Mida arvate lokaalsetest kombijõujaamadest?
Arvan, et neil on tulevikku, alternatiivenergial üldse on Eestis tulevikku.

Kas keskkonnainvesteeringud tõstavad või ei tõsta elektrienergia hinda?
Katelde renoveerimine on otseselt seotud keskkonnanõuete täitmisega.

Energeetika on suurte investeeringumahtude ja tasuvusajaga. Ida-Viru jaoks on probleem keskkonnamaksud, Kohtla-Järve Soojusel näiteks 10 käibest. Kas majandusministeerium tahab suhelda keskkonnaministeeriumiga, et jagada see raha proportsionaalselt?
Keskkonnaminister on kindlasti ettevõtlussõbralik, nagu ka majandusminister on keskkonnasõbralik.



Kommentaar ettekandele
Aarne Leisalu
energeetikaspetsialist
Tuleb igati kiita värskelt ametisse asunud majandusministrit energiasektori teemasse tõsise süvenemise eest. Kuid energiasektorit kiputakse ikka käsitlema kui teiste majandusvaldkondade abisektorit.
Majandussektori taotluslik parameeter võiks olla hinna asemel põhjendatud tulukus, rentaablus, kapitali tootlus jms. On loomulik, et selle alusel kujuneb ka hind, aga see ei tohiks olla strateegiline eesmärk ei makromajanduslikult ega energiasektori ohjamise seisukohalt.
Tähele tuleb panna, et elektrienergia hind ärikliendile (just eriti suurkliendile) on konkurentsivõime piiril või juba selle ületanud võrreldes meie läänenaabritega.
Samas nõuab efektiivsuse suurendamine ja keskkonnamõjude vähendamise kava realiseerimine Eestis väga suuri investeeringuid. Hea meelega oleks kuulnud majandusminsitri hinnangut, mille arvel need investeeringud kaetakse.
Kui seda kavatsetakse teha laenude abil, siis nihkub hinnatõus (ja intresside võrra kõrgem) natuke kaugemasse tulevikku.
Arenenud lääneriikidega võrreldes on ka väiketarbijatele mõeldud elektri hinnal veel arvestatav tõusuruum. Arenud riikides on tavaliselt suurema äritarbija ja väiketarbija hinnavahe ligikaudu 1,6–2,8 korda ning seda väiketarbija kahjuks. Meil on see pigem vasupidi.
Seega, kui investeeringud kavatsetakse teha väiketarbija hinnatõusu arvel, siis ka seda oleks ühiskonnal hea juba varakult ette teada.
Põlevkivielekter on oma efektiisuse ja keskkonnaohtlikkuse ning suure kapitalikulu tõttu maailma kalleim. See, et elekter praegu veel odavam on, on tingitud varasemate investeeringute madalast kapitalikulust, sotsiaalsel põhjusel allahinnatud põlevkiviressursist ja moonutatud elektrienergia hinnastruktuurist, madalast investeeringute tasemest ning elektrisüsteemi ärakurnamisest.
Seega võib panna Eesti põlevkivielektri konkurentsivõimelisuse pikaajalises perspektiivis tugeva kahtluse alla. Kui veame välja naftavarude kahanemisest tingitud hinnatõusudeni, siis see kahtlus hajub. Aga ehk tuleks selleks valmistuda hoopis alternatiivtehnoloogiaid arendades ning müüa siis põlevkiviõli ja põlevkivikeemiatooteid märgatavalt suurema kasuga, kui täna põlevkivi elektritootmiseks ära põletades võiksime saada. Jaamadel võiks lasta “tiksuda” nii kaua, kuni see võrreldes alternatiivtehnoloogiatega veel majanduslikult kasulik on.



Taust

Elektri eksport aitab oluliselt vähendada jooksevkonto defitsiiti
Põlevkivielektri eksport aitab oluliselt vähendada jooksevkonto defitsiiti. Kui Eesti ei impordiks elektrit, vaid hakkaks seda sisse ostma, suureneks jooksevkonto defitsiit 44 protsenti. Samas ootavad meid lähiaastatel ees mitmed elektri hinna tõusud:
2002. aasta 1. aprillil seoses põhjendatud tulukusega Narva Elektrijaamadele. Aastast 2002 peab Narva Elektrijaamade tootlikkus olema 7,5 protsenti. 2003.–2004. aasta jooksul suurendatakse jaotusvõrkude tootlust 6–8 protsendile.
2003. aastal tõuseb hind äritarbijale 10 protsenti lisaks inflatsioonile.
Alates 2004. aastast hakkab elektri hind baseeruma tootjahinnaindeksil.
Praegu on Eestist madalam elektri hind Soomes, Lätis, Leedus ja Tðehhis. Soome on äge energiaturu liberaliseerimise eest võitleja ja alternatiivsed pakkujad on hinna põhjanaabrite juures alla viinud. Läti saab odavat elektrit Leedust ja Venemaalt. Leedu odav energia pärineb Ignalina aatomielektrijaamast, kuid selle sulgemisega tõusevad hinnad järsult. Tðehhis tuleb samuti odav energia oma tuumajaamast. EESTI ELEKTRITARBIJATE STRUKTUUR. 2002. AASTA ELEKTRI HINNA TÕUSUD

No comments: