Tuuleenergia aitab säästa nii loodust kui raha

Tuuleenergia aitab säästa nii loodust kui raha
21.09.2009 11:23

Postimees (erileht)

Tekst: Tuuliki Kasonen-Lins

Kliima soojeneb, jäämassid su­lavad, meretase tõuseb, fossiil­sed kütused hakkavad otsa lõppema - kõigest sellest on palju juba räägitud, kuid siiani on see olnud pigem maailma päästjate teema, mis tavainimesi igapäe­vaelus ei puuduta. Ajad on aga muutumas ning tuuleenergia kiire areng on muutmas ka meie arusaamu, kust ja millise hinna­ga elekter tulema peaks.

Taastuvenergiast on saanud võtmeteemaTänapäeva koolides tõstatab noor füüsika õpetaja elektri teemat käsit­ledes tõenäoliselt ka küsimuse: mil­line keskkonna hind on erinevatest allikatest pärit elektril ning mis me teeme neljakümne aasta pärast, kui Eestis peamiselt elektritootmiseks kasutatava põlevkivi tagavarad on ammendatud. Kui tuuleenergia al­gusaastatel tundusid Taani või Sak­samaa tuulikute püstitajad peavoo­lust kõrvalekaldujate või lausa vas­tuvoolu ujujatena, siis tänaseks on mõistma hakatud, et juba lähitule­vikus saab tuuleenergiast oluline ja tõsiseltvõetav elektri saamise viis. Muutust suhtumises on märgata nii suurriikide sõnumites (Ameeri­ka Ühendriikide president Barack Obama on lubanud esimese kolme ametiaasta jooksul kahekordista­da taastuvenergia toodangu) kui ka väiksemate riikide tegemistes. Ees­tis võttis Vabariigi valitsus sel aas­tal vastu elektrienergia arengukava, mis seab eesmärgiks kasvatada tuu­leenergia osa võrreldes praegusega kümnekordseks.

Miks siiski tuuleenergia?

Taastuvat energiaressurssi on või­malik saada näiteks lainetest, veest, päikesest, tuulest, maapõuest ning mere taseme muutumisel tõusu ja mõõna ajal loodetest. Eestis on neist looduslikest ressurssidest enim saa­daval tuult ning seetõttu on viimas­tel aastatel ilmunud meie tuulistele rannikualadele üha rohkem ja roh­kem tuulikuid. Nagu ikka uudsete as­jade puhul, levib ka tuulikute kohta mitmeid tõele mittevastavaid müü­te. Eesti Tuuleenergia Assotsiatsioo­ni juhataja Martin Kruus ei soovita teaduslikult tõestamata infot tõe­na võtta. „Tuulikuid ei maksa karta, need aitavad meil hoida loodust, saa­da lahti ebameeldivast energiasõltuvusest Venemaaga ja on lisaks ohutu elektri saamise viis," räägib Kruus. Fakt on see, et tuulikud ei tooda kasvuhoonegaase, jäätmeid ega vähen­da ka loodusressursse, mis võivad ot­sa saada. Euroopa Tuuleenergia As­sotsiatsiooni andmetel hoiti näiteks 2008. aastal Euroopa Liidus töötava­te tuuleparkide abiga ära 108 miljoni tonni süsinikdioksiidi ehk CO2 õhku paiskumise, mis on samaväärne tee­delt 55 miljoni auto kõrvaldamise­ga. Tuul on tasuta energia ning kuigi tuulikud ise on seotud energia kasu­tamisega, siis tegelikult teenib üks tuulik kahe-kolme kuuga tasa kogu energia, mis kulub tema valmista­misele, paigaldamisele, hooldusele ja peale eluea lõppu ka teisaldami­sele. Teisisõnu toodab tuulik 80-120 korda rohkem energiat kui ta ise tarbib.

Väiketuulik õuele, maja sei­nale või katusele

Lisaks suurtele ja võimsatele tuuleparkidele on tuulikuid saadaval ka väiketarbijatele. Eestis väiketuulikuid müüva ettevõtte juhataja Aare Kirsi sõnul saab ta iga päev jä­relpärimise mõnelt tõsiselt huvi­liselt, kel plaanis enda majapida­mise elekter ise toota. Kuigi meil tuult jätkub, on väiketuulikuid seni aga veel väga vähe näha. Kirsi sõnul jääb eraisikul tuuliku püstitamine tihti finantsvahendite või omava­litsuse vastuseisu taha. Mõtet ro­helisest energiast ei tasu aga maha matta - soetada on võimalik suhte­liselt odav, kuid kvaliteetne nn ta­valine tuulik või suunata pilk hoo­pis vertikaalvõlliga nn rootortuulikutele. Viimased töötavad peaaegu hääletult ja vibratsioonivabalt ning viimasel ajal on ka nende hinnad alanenud. Eestis on alles veel palju asustamata paikasid, kuhu elektri­liinide vedamine osutub hirmkal­liks. Kirsi sõnul on paljudel juhtudel alternatiivse energia kasutamine odavam kui üldvõrgu liini vedami­ne, millele lisandub liitumistasu ja lõputu maksmine kasutatud elektri eest. „ Arukal tarbimisel peaks kesk­mine majapidamine saama valguse tuppa, veepumba,külmiku,TV ja ar­vuti tööle 2-3kW tuuliku poolt too­detud energiaga. Suvila ja maama­ja saavad veel vähemaga hakkama." Väiketuulikute valmistajaid on pal­ju ja sealt ka erinevused disainis, kvaliteedis, häälekuses, hooldevajaduses, tootlikkuses, suutlikkuses ning loomulikult ka hinnas. Aare Kirss soovitab otsida eelkõige kva­liteetset, produktiivset ja hooldus-vaba seadet ning alles seejärel võr­relda muid tehnilisi andmeid, väl­janägemist ning hindasid. Sõltuvalt kohapealsetest oludest ja soovidest peab arvestama ka lisakuludega, milleks võib olla soovikohane ja õi­ge kõrgusega mast, akuplokk, inverterid ja paigaldustööd.

Info tuuleenergia kohta maailmas

Kõik maailmas töötavad tuule-generaatorid tootsid 2008. aastal kokku 260 terawatt-tundi (TWh) elektrienergiat, mis on enam kui 1,5% kogu maailma elektritarbi­misest.

Tuuleenergeetika on kiirelt kasvav majandusharu, mis loob arvukalt uusi töökohti. Käesoleval ajal on maailmas selles vald­konnas juba 440 000 töökohta.

Tuuleenergeetika sektori käive 2008. aastal oli 40 mlrd eurot.

Tuuleenergeetikas on teeraja­jaks olnud Taani, kus praegu too­detakse umbes 20% riigis vajami­nevast elektrist tuulest. Paigal­datud tuulegeneraatorite arvult jõudis 2008. aastal maailmas esi­kohale USA. Enam kui 10 aastat oli liidripositsioon olnud Saksa­maa käes. Väga kiire areng toimub Hiinas, kus 2008. aastal tuulege­neraatorite arv kahekordistus. Euroopas on märgata mõningast stagnatsiooni.

Tuuleenergiat kasutavad ärili­sel eesmärgil praegu 76 riiki.

Aastaks 2020 arvatakse võima­likuks toota tuulest 12% maailmas tarbitavast elektrist. 2025. aastaks prognoositakse tuuleenergia ko­gutoodanguks 16 400 TWh elekt­rienergiat.

Maailma riikide TOP 10 tuu­leenergeetikas: USA, Saksamaa, Hispaania, Hiina, India, Itaalia, Prantsusmaa,Suurbritannia,Taa­ni, Portugal.

Allikas: Rahvusvaheline Taastuvenergia Assotsiatsioon, 2009.