Ah, mu kallis elekter

Elmer Joandi

1
Kord restoranis märkisin kelnerile, et pakutu on kallis. Too polnud suu peale kukkunud, vastas, et kallis on siis, kui käed on ümber kaela. Mispeale mu lauanaaber pareeris - nendel, kirurgidel olla ütlus, et sügaval on siis, kui on küünarnukkideni.

Riigikogus vastuvõetud uued taastuvenergeetika subsideerimismäärad ei ole Euroopas suured, muutus viis meid kõige madalamate määradega riigist allapoole keskmiste määradeni. Keskmine euroelekter maksabki tootja väravas paiku krooni ja taastuvenergeetika tootja väravas pealt poolteist krooni.

Hiljutine seadusemuudatus ja selle käsitlemine ajakirjanduses ajendasid siiski kirjutama selle selgitava kirjatüki. Esmalt, kuna riigikogu poolt oli tegu valimiseelse näitemänguga väga kallil teemal. Teisalt aga, kuna vastuvõetud subsideerimismehhanismi määrad ja loogika ei ole Eesti konkreetsetesse oludesse mitte parimad.

Otsesed ja varjatud subsiidiumid energeetikasektoris ei võimalda elektritootmise tehnoloogiaid ausalt võrrelda. Rohelised on pidevalt rõhutanud, et põlevkivi kaudsete kulude sisestamisel elektri hinda tõuseks meie elektrihind kolme krooni kanti.

Kuna see sõnum jõuab raskelt kohale, prooviks seekord vastupidi - kui tuuleelektri hinnast võtta samuti kaudsete subsiidiumitega maha kõik, mis võimalik, siis jääb järele puhta tehnoloogilise opereerimiskuluna just midagi põlevkivi ja tuumaelektri hinnaga võrdset.

Euroopa tuulikute tänane uute paigalduste äriprojekti loogika järgne elektri tehniline omahind on suurusjärgus 60-80 senti/kWh. Olulise osa sellest moodustab finantskulu, planeeringu kulu, risk ja kasum. Riigi poolt garanteeritud suurtes projektides, põlevkivielektri või tuumajaamaga võrdlemiseks, võiks tehnoloogia viimase sõna tootmise (järjest alanevat) omahinda võrreldavalt väljendada kui 50-70 senti/kWh.

Miks tahab pea iga euroriik maksta tuuleelektri eest tootjale 100 - 160 senti/kWh ? Mitmel põhjusel - esiteks - lihtne on ülemaksmisega, vaid kontolt kontole raha liigutades käivitada perspektiivkat tootmisharu ja lõigata suhteliselt väheste summade eest poliitilist profiiti; teiseks - mandririikidel on soov saada tuulikuid ka vähema tootmise rentaabluse ja suurema tootmise omahinnaga sisemaale; kolmandaks - ollakse eelnevate aastakümnete subsiidiumite ja vanema tehnoloogia käitamise vangistuses. Subsiidiumite rägastik on suur ja keeruline, väike seadusesäte tähendab kellelegi jälle miljoneid kasu või kahju.

Eestist. Seaduses pakutud kõrged subsiidiumimäärad ei too Eestis kaasa mitte ühtegi lisanduvat tuulikut. Täna on juba piisavalt sisse antud taotlusi, katmaks lubatud subsideeritavat maksimaalset mahtu. Seega selle nädala vali-mind-mees-raha tuulikutesektoris uusi projekte lisama ei motiveeri. Eestis on Euroopa parimaid tuuleressursse - rannikuriba suhe pindalasse ja elanike arvu on parim. Me ei vaja sakslaste kombel tuulikuid Baierisse või Võrumaale. Meil on vaja suur hulk energeetikat kohe (2016) ümber ehitada. Suurt hulka tuulikuid.

Selles valguses, arvestades meie harjumust elektrihinda kaudselt subsideerida, võiks tuuleenergeetika kiiremaks arendamiseks subsiidiumid üldse ära kaotada, toetades seda tööstusharu tegudega ja varjatud mehhanismidega, samaselt nagu täna toetatakse põlevkivienergeetikat.

Roheliste Energiakavas arvestatud plaan: riik või Eesti Energia veab kaablid kolme suurde tuuleparki, mis asuvad kohas, kus tuult on. Neis parkides tehakse üld- ja detailplaneeringud nii, et uute tuulikute pabermajandus võtaks seal aega pooleteise aasta asemel nädala. Riik garanteerib (tuulikute tagatisel) osa laenu. Eesti Energia annab tuuleelektri ekspordile oma kaablites esmase prioriteedi. Ja mõni eksportkaabel ehitatakse juurde. Need kapitalimahutused jäävad riigile, mitte tuulikuoperaatorite tasku. Tervikuna majanduse jaoks hoiavad need tegevused suure hulga raha kokku võrreldes lamedate subsiidiumitega.

See on areng, mida pidas silmas ka roheliste tuulepargi kava. Riiklikult garanteeritud projekt, mõistlikult läbi viidud meie tuulerikkuse juures annaks meile pikas perspektiivis kõige odavama elektri Euroopas. Muuhulgas hoiaks ära ka vaatevälja risustamise igamehe poolt vanaemalt päranduseks saadud tuulevaesele maalapile kergitatavate keskpäraste masinatega.

Edasiliikumiseks vajame me midagi tõhusamat, kui stabiilses seisus energeetikaga vanade euroriikide lamedad subsiidiumid või raske raha eest PR-vajadusteks tuumajaama tellimine. Näiteks käesolevas artiklis puudutamata koostootmisjaamad: väga lihtne on koostootmisjaamadele anda mõni kena kopikas ühe riigikogu hääletusega. See ka toimib, kuigi keskpäraselt ja tulevikku mõtetuid kulusid tekitavalt. Palju valusam on võtta ette samme, mis raha ei nõua, aga samaväärt aitavad - vabastada soojatarbijad, avada kohalikud soojaturud uutele koostootmisjaamadega tulijatele. Viimasel juhul jääb loomata uus korruptsioonipesa ja lõigatakse lahti mõned vanad.

Kas kallis, sügaval või odav ja madalal - need on hinnangulised väljendid, varjatud ja varjamata toetusmehhanismidest ja monopolidest puretud energeetika konkreetsete hinnanumbrite juures. Ilus ja inetu - need on ka hinnangulised väljendid viimaseid nädalaid tööd rabava riigkogu kohta. Üks mis kindel - tuulikud paneks mina kokku sinna, kus tuult on - seda lihtsa subsideerimisskeemiga ei saavuta.